Ärieetika valdkonna uuringud Eestis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Majanduspoliitika- ja õigusosakond







ÜLEVAADE EESTIS TEHTUD UURIMUSTEST ÄRIEETIKA VALDKONNAS


Koostanud: Merle Eller


TTÜ-s tehtud ärieetikaalased tööd

Ärieetika õpetamist alustati esimesena TTÜ-s 1993. aastal. Mari Meel ja Maksim Saat TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolist olid algatajad ja tegelevad siiani ärieetika teemaga. Nad on rahvusvahelise ühenduse EBEN (European Business Ethics Network) liikmed, on osalenud iga-aastastel rahvusvahelistel konverentsidel, esinenud ettekaanetega ja kirjutanud teaduslikke artikleid. Mari Meele 2000. aastal ilmunud „Sissejuhatus Ärieetikasse” on siiani ainus sellealane raamat Eestis (teine trükk 2003.a.) Lisaks on teiste õppejõudude loengukonspekte (nt K.Koidu, A.Laanemäe) ja ärieetika teemat on käsitletud ka mõningates juhtimisõpikutes (nt Anu Virovere, Ruth Alas, Jaana Liigand, „Organisatsioonikäitumine” 2005).

Ärieetika aine on TTÜ-s kohustuslik majandusõppe üliõpilastele ja teiste osakondade magistrantidele, kelle magistritöö on seotud ettevõtlus- või majandusteemaga.

Ärieetika teemalisi bakalaureuse- ja magistritöid juhendatakse TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudis. Seni on magistritöid tehtud kolm, kõik ettevõtte sotsiaalse vastutuse teemal: 2004. aastal Pille Pärnpuu ja Tiina Reede, 2005. aastal Eve Järve. Bakalaureusetöid on kümmekond (igal aastal paar tükki). Tiina Reede magistritöö põhjal avaldati 2005. aasta lõpus brožüür, mida on plaanis kasutada ka õppevahendina. Mari Meele sõnul töötab oma magistritöö kallal praegu Martin Lall, kes uurib reklaamieetika teemat.

Teadustöid ei ole TTÜ-s otseselt ärieetika teemal tehtud. Küll on aga sellega seotud uurimusi, milledes esitatud fakte ja kokkuvõtteid saab kasutada meie eetikaportaali MIKS OLLA EETILINE? erinevates osades.

Aare Laanemäe humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudist on uurinud ja tegeleb ka praegu kultuuri ja eetika vaheliste seoste uurimisega, sh ka ametniku kutseeetika ja insenerieetika küsimustega. Tema loeb ka insenerieetika õppeainet üliõpilastele.
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudis on uuritud veel inimressursside juhtimist ja juhtide tööstressi avalikus- ja erasektoris (Mare Teichmann 2002 ja 2005), samuti on pooleli Eesti töötajate tööstressi uuring (Mare Teichmann 2005-2007) ja looduse, tehnoloogia ja sotsiaalse partnerluse uuring ( Jaanus Kiili 2005-2007).

Ärikorralduse instituudis on tehtud ja käimas mitmed uurimused Eesti töökeskonna (Piia Tint 2004-2006), teenindussektori arengusuundade (Rein Lumiste 2001), ettevõtete kohanemise (Urve Venesaar 2002-2006), tootebrändide juhtimise (Ülo Tartu 2003), organisatsiooni juhtimise (Jaak Leimann 2003-2007), tervise- ja ohutusriskide (Ülo Kristjuhan 2001, Piia Pint 2005), vanemaealise tööhõive (Ülo Kristjuhan 2002-2006) ja äriühingute arengu (Jaak Leimann 2002) teemadel.

TTÜ Eesti Majanduse Instituudi juhataja Anton Laur on uurinud ja uurib keskkonnaeetika ja -säästlikkuse teemat.

EBS-is tehtud ärieetikaalased tööd

1998. aastal toimusid Anu Virovere ja Mari Meele juhtimisel esimesed koolitused EBS-i õppejõududele. Samal aastal hakati tudengitele õpetama ärieetikat. Sellest ajast pärinevad ka esimesed bakalaureuse tööd ärieetika teemal ning esimesed temaatilised artiklid EBS Review’s. 1999. a. korraldas EBS esimese rahvusvahelise ärieetika seminari Eestis.

Alates 1996. aastast on EBSis teostatud äriüliõpilaste väärtushinnangute uuringut. Prof. Lembit Türnpuu juhendamisel alustatud projekti juhib nüüd prof Jaan Ennulo (EBS-i käitumisteaduste õppetooli juhataja). Lisaks Jaan Ennulole töötab selle projektiga ka prof Ruth Alas (EBS-i juhtimise õppetooli juhataja). Uuringu käigus on kogutud informatsiooni ligikaudu 2000 inimeselt. Vastajate seas on nii bakalaureuse kui magistri taseme üliõpilasi ning firmade tegevjuhte Eestist ja välisriikidest. Lisaks Eestile on olemas võrreldavad andmed ka Läti, Venemaa, Soome, Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Jaapani ja Hiina kohta. 2005. aastal viidi läbi võrdlev väärtushinnangute uurimus Hiina, Eestis elavate hiinlaste ja Eesti tegevjuhtide vahel. Andmed avaldati sotsiaalteadlaste aastakonverentsil sel sügisel, esitatud on teaduslikud teesid 2006. aasta rahvusvaheliseks konverentsiks. Jaan Ennulo sõnul on Eesti firmajuhtide väärtushinnangud viimasel ajal muutuma hakanud. Kui 90-ndatel aastatel oli eetika juhtide väärtusskaala lõpus, siis nüüdseks on see tõusnud juba 2.-3. kohale.

Teine uurimus põhineb konkreetsete Eesti ärielus toimunud konfliktide kogumisele ja analüüsimisele. EBSi prof Anu Virovere juhendamisel on üliõpilased konflikte kogunud juba alates 1997. aastast ning siiani on neid kokku umbes 4000.
Konfliktide analüüsimisega on püütud leida vastused küsimustele:
1. Mis on peamised konfliktide tekkimise põhjused?
2. Kuidas konflikte lahendatakse?
3. Kui paljud konfliktid toimuvad vertikaalsel (juhi-alluva) ning horisontaalsel pinnal?
4. Milliseid eetilisi printsiipe rikutakse kõige enam?
5. Kas me saame välja tuua tüüpilised konfliktid ning teha järeldusi, et teatud tüüpi konfliktid tekivad teatud ajal ning konkreetsetes olukordades?

Pannes kokku kahe uurimustöö tulemused, on leitud, et just õigete väärtuste puudumine võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti ühiskonnas nii palju konflikte tekib eetilisel pinnal.

Prof Anu Virovere on EBS-i käitumisteaduste õppetooli lektor ja tema juhendamisel üliõpilased ärieetika ainet praegu õpivadki. Lisaks ärieetikale on tema õpetatavad ained ka organisatsioonikäitumine, organisatsioon ja juhtimine, meeskonnatöö ja eestvedamine, eetika, filosoofia ja eetika. EBS-i doktorantuuris on ärieetika teemat uurinud Jaana Liigand ja Piia Berting.
2001. aastal moodustati EBS Eetikakeskus. EBS Juhtimisinstituudi juurde loodud erinevate õppetoolide eetikaalast tegevust integreeriv institutsioon. Keskus arendab EBSi akadeemilist potentsiaali, integreerides äri- ja juhtimiseetika alast uurimis- ning arendustegevust. On saavutatud selle valdkonna juhtiva kõrgkooli maine Eestis.
EBS Eetikakeskuse juhataja ja hing on kuni 2005. aasta lõpuni olnud Mari Kooskora. 2005. aastal alustas ta õpinguid Jyväskylä Ülikooli doktorantuuris Soomes. Sealse uurimistöö teemaks on Eesti ärikeskkond läbi eetika ja vastutustundlikkuse prisma viimase 20 aasta jooksul. Mari Kooskora on viinud läbi mitmeid konkreetseid ärieetika alaseid uuringuid, eetikast töökohal ja eetikast ühiskonnas. Annab ärieetika loenguid üliõpilastele, juhendanud ligi 30 üliõpilast nende lõputöös. Ta on kirjutanud ja avaldanud mitmeid artikleid rahvusvahelistes ja kohalikes väljaannetes ning teinud ettekandeid rahvusvahelistel konverentsidel. Mari Kooskora on Eesti Eetika Õppejõudude Ühingu asutajaliige ja rahvusvahelise ühenduse EBEN (European Business Ethics Network) liige. Ta on korraldanud mitmeid rahvusvahelisi ärieetika teemalisi seminare. Viimane ja märkimisväärseim neist oli „EBEN Teaduskonverents 2005”, mis toimus 16.-18. juunil Tallinnas. Konverentsi teema oli „Eetiline juhtimine. Eetilised väljakutsed majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses reaalsuses”. Eestlastest esinesid konverentsil ettekannetega Mari Kooskora, Ruth Alas ja Tiit Elenurm (EBS-i ettevõtluse õppetooli juhataja) EBS-ist.

Koostöös ajakirja ‘Director’ toimetusega on Mari Kooskora alates 2003. a. sügisest kuni 2005. a. kevadeni ajakirjas avaldanud ja kommenteerinud Eesti organisatsioonides reaalselt toimunud konflikte. Analüüsi kaasati tegevjuhte, spetsialiste ja eriala õppejõude, selleks, et käsitleda teemat lähtudes mitmetest erinevatest vaatenurkadest, eesmärgiga anda valdkonnast võimalikult terviklik pilt.

2001. aastal korraldati EBS Juhtimiskoolituse keskuses ärieetika teemalisi seminare Eesti firmajuhtidele. Praegu käsitletakse ärieetikat juhtimiskoolituse all.

2003. aastal töötati välja EBSi uus täpsustatud teadusstrateegia rõhuasetusega valdkondadele, kus uurimistulemused saavad kaasa aidata äritegevuse korraldamisele Eestis. EBS-i üks teadustöö prioriteete on juhtimiseetika ja sotsiaalne vastutus.

TÜ-s tehtud ärieetikaalased tööd

Tartu Ülikoolis on aastaid andnud tudengitele ärieetika loenguid Kristina Koidu, kes on aga praegu kodus lapsehoolduspuhkusel. Praegu õpetab tudengitele juhtimiseetikat Jüri Krusealle. Kristina Koidu sõnul on ärieetika teema arendamine jäänud TÜ-s väga soiku. 2004. aastal tegi Mariliis Vahe oma magistritöö sotsiaalturunduse teemal. Tema juhendajaks oli Triin Vihalemm (TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni õppetooli juhataja). Lisaks on tehtud ettevõtte sotsiaalsest vastutusest ka mõned bakalaureusetööd. Kristina Koidu alustas doktorantuuris kaubamärkide kujundamise eetika uurimist, kuid see jäi pooleli.

2001. aastal asutati TÜ eetikakeskus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juurde. Keskuse töös osalevad filosoofid, bioloogid, arstid, usuteadlased, juristid, sotsiaalteadlased. Juhataja on prof Margit Sutrop. Tema on muuhulgas esinenud magistrantidele ja doktorantidele loengutega teemal „Majandus ja eetika”.

TÜ eetikakeskuse valdkond on üldine eetika, spetsialiseerunud ollakse bioeetikale.
Praegusel kodulehel on muuhulgas ka valik eetikakoodekseid ja seadusakte, info Eestis tegutsevate eetikakomiteede kohta ning eetikakeskuse üritused, väljaanded, artiklid.

2006. aasta jaanuaris ilmub eetikakeskuse väljaanne “Eetikakoodeksite A ja O”, kuhu Margit Sutropi sõnul on kogutud ka infot juba tehtud eetikakoodeksite kohta.

Koostamisel on Eetikaportaal, mis koondab kogu eetikaalast infot Eestis. Jaotatud 12-ks osaks, üks neist “ärieetika”. Ka foorum on plaanis. Valmib kevadel 2006. Projektijuht on Krõõt Nõges. Tema tegeleb praegu materjalide kogumisega, kuid ärieetika valdkond jäetakse viimaseks, sest see ei ole prioriteet. Tema sõnul esitatakse ärieetika osa ka üsna üldiselt ja aktiivse foorumi ülevalhoidmise jaoks neil ilmselt jaksu siiki ei ole.

Kokkuvõte

EBS-s on ära tehtud märkimisväärne ärieetikat puudutav teaduslik töö. Kuid väga vähe sellest on leidnud laiemat kandepinda ühiskonnas. Tehtud uurimused on ühest küljest küll tihedalt seotud Eesti ärimaastikuga, sest see on uurimise objekt, kuid teisest küljest on need jäänud teadusmaailma keskseks. Avaldatud on neid vaid teaduslikes ajakirjades ja inglise keeles.
Muutused ühiskonnas on toimunud sellegi poolest ja juhtide väärtushinnanguid uurinud teadlased ise kinnitavad, et ärieetika valdkonnas on asjad liikunud kindlasti paremuse poole. Veel 90-ndatel aastate alguses arvas väga suur enamus tegevjuhte, et äri ja eetika omavahel kokku ei käi.


Lisa 1
Ärieetikaga seonduvad portaalid

www.csr.ee – Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. See on ettevõtte sotsiaalse vastutuse (corporate social responsibility) teemaline veebikeskkond. Projekti rahastab Avatud Eesti Fond, kodulehel on CSR-teemalised uudised, korraldatavad üritused, lingid jne. Praegu on moodustatud töörühm, kes tegeleb sotsiaalse vastutuse teemalise sõnavara tõlkimisega. Veebilehte toimetavad, artikleid kirjutavad ja üritusi korraldavad Elina Rääsk ja Triinu Gröön. 12. jaanuaril 2006 on tulemas järgmise hooaja avakonverents, kus astuvad üles nii Eesti kui välisriikide esinejad.

http://www.korruptsioon.ee – see on Justiitsministeeriumi hallatav veebikeskkond, kuhu on koondatud korruptsioonialane teave: seadusandlus, näited elust, nõuanded, uudised ürituste, uuringute ja seadusmuudatuste kohta jne.



Lisa 2
Publikatsioonide loetelu

Teaduslikud artiklid
1. Aaltio, I., Kooskora, M., Türnpuu, L. 2002. From Social Movements to Identify Transformation: Comparision of Estonian and Finnish Management Students\' Values. In: Critical Magagement Research in Eastern Europe. Managing the Transition. Palgrave Macmillan Ltd, Great Britain, pp. 65-79. (refereed)
2. Aaltio-Marjosola, I., Kooskora, M., Türnpuu, L. From Social Movements to Identify Transformation. Comparision of Estonian and Finnish Management Students\' Values (2000) 15p.
3. Alas, R. ‘Job related attitudes and ethics in countries with different history’(2004), accepted to International Journal of Cross Cultural Management.
4. Alas, R., Vadi, M. (2004); ‘The Impact of Organisational Culture on Attitudes Concerning Change in Post-Soviet Organisations’, Journal for East European Management Studies, Vol. 9, No. 1, pp. 20-39.
5. Alas, R., Rees, C. J. ‘Estonia in Transition: Exploring the Impact of Change on Women managers’, accepted to Women in Management Review.
6. Alas, R. How ethical are our decisions? (Ärieetlised otsustused). EBS Review, 1406-0264, (1999) nr.9, spring, lk. 16-18
7. Brinkmann, J., Kooskora, M. 2004. Career Morality (Top-Level Executives Share Their Reflections), 17th EBEN Annual Conference: \'Ethics and Entrepreneurship\', 24-26 June 2004, Enschede, The Netherlands (peer-reviewed)
8. Elenurm, T., Kooskora M. 2002/2003. Mapping Relations between Innovation, Marketing, Ethics and Knowledge in the Business Thinking Landscape. EBS Review, No 15, pp. 4-8.
9. Ennulo, J., Kooskora, M., Virovere, A. 2005 Developing an Awareness of and Teaching Business Ethics in Emerging Societies –– The Case of Estonia. Journal of Business Ethics Education (JBEE). Vol 2 (1) Senate Hall Academic Publishing, UK, (refereed)
10. Ennulo, J., Liigand, J. 2004. Eetilisus võimu kasutamisel, Rahvusvaheline konverents Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, Tallinn, 14.-15.okt. 2004.
11. Ennulo, J., Virovere, A. 2004. Juhtimisotsuste kvaliteet konfliktianalüüsi põhjal. Rahvusvaheline konverents Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, Tallinn, 14.-15.okt. 2004.
12. Kooskora, M. 2005. (forthcoming) Strange Deal Makes Hanschmidt Country’s Richest Individual, Case Study and Teaching Note, Center for Ethics and Leadership, BI Norwegian School of Management, Oslo, Norway
13. Kooskora, M. 2005. (forthcoming) Perceptions of Business Purpose and Responsibility in the Context of Radical Political and Economic Development –– The Case of Estonia Business Ethics – European Review (BEER) Blackwell Publishing (refereed)
14. Kooskora, M. 2005. A Discussion of Ethical Leadership. Business Ethics and Corporate Social Responsibility, EBS Review, No 19, pp. 42-49 (peer-reviewed)
15. Kooskora, M. 2005. Being Ethical and Responsible Helps in Facing Challenges for Sustainable Development. Business Ethics and Corporate Social Responsibility, EBS Review, No 19, pp. 4-10 (peer-reviewed)
16. Kooskora, M, Rikkinen E. 2005. Study of Morality of Estonian Business Leaders in Conflict Management. Proceedings of the EBEN Research Conference June 16-18, 2005, Tallinn, Estonia, pp. 47-49. (peer-reviewed)
17. Kooskora, M. 2005. Perceptions of Corporate Social Responsibility in Estonia. Proceedings of the 9th EBEN-UK Annual Conference 31 March-1 April, 2005, Royal Holloway College, University of London, pp. 143 - 161. (peer-reviewed)
18. Kooskora, M. 2004. Estonia [15] Incubating Radical Political and Economic Change, In: CSR Across Europe, Springer Verlag (Germany), André Habisch, Jan Jonker, Martina Wegner, René Schmidpeter (Eds.) November 2004, pp. 195-208 (refereed)
19. Kooskora, M. 2004. Discussion of national and cultural characteristics of Estonia / Challenges for CSR activities in the context of radical political and economic change CCC, CD- ROM (peer-reviewed)
20. Kooskora, M. 2004. Discussion of CSR research carried out in Estonia, CSR activities in the context of radical political and economic change. CCC, CD- ROM (pre-reviewed)
21. Kooskora, M. 2004. Discussion of Leaders Morality. Development of Economy: Theory and Practice, Vilnius University, Kaunas Faculty of Humanities, (CD) (peer-reviewed)
22. Kooskora, M. 2004. Innovation as Essential part in every Field of Human Activity, Innovation and Knowledge Sharing, EBS Review, No 18, pp. 4-6 (pre-reviewed)
23. Kooskora, M. 2004. CSR- Conference. Responsible business. Abstract. Oct. 26, Viru Conference Center, Tallinn, Estonia.
24. Kooskora, M. 2004. Developing and Teaching Ethics and Business Ethics through Ethics Centers, 17th EBEN Annual Conference: \'Ethics and Entrepreneurship\', 24-26 June 2004, Enschede, The Netherlands (peer-reviewed)
25. Kooskora, M. 2004. Discussion of Leaders Morality. Development of Economy: Theory and Practice, Abstract.Vilnius University, Kaunas Faculty of Humanities, Lithuania (peer-reviewed)
26. Kooskora, M. 2004. Ethics in Business. Abstract. Annual Conference of Family Doctors. September, 24, 2004. Tallinn, Estonia.
27. Kooskora, M., Meel M. 2003. Discussion of Ethical Risks of Globalisation and Innovation. EBS Review No 16, pp. 17-26. (peer-reviewed)
28. Kooskora, M. 2003. Risks and Risk Management, EBS Review No 16, pp. 5-7. (peer-reviewed)
29. Kooskora, M. 2003. Building Capabilities, Learning of Ethical Behaviour. Materials of EFMD Annual Conference Social Responsibility and Corporate Sustainability, June 2-3 Brussels, Belgium.
30. Kooskora, M. 2003. Using case studies in class, developing ethical managers. Materials of BMDA Conference Management Development: Partnership between Business and Science in the Context of Globalisation, May 15-16, Kaunas, Lithuania.
31. Kooskora, M. 2003. Social Responsibility and Ethical Challenges of Estonian Firms, Jan 16h 2003, Tallinn, Estonia.
32. Kooskora, M. 2003. Report on the 2nd ‘Teaching Business Ethics’ Conference at Brunel University, West London. EBEN Newsletter, Issue 1, May 2003, pp. 1-2.
33. Kooskora, M. 2002/2003. Using Case Studies in Class. EBS Review, No 15, pp. 57-67.
34. Kooskora, M. 2002. Using case studies in class, Teaching and Business Ethics II, Innovation and Technology, Brunel University, CD-ROM, pp. 217-235 (pre-refereed).
35. Kooskora, M. 2002. Conflict Management as an Ethical Problem, Philosophy Today, Newsletter of the Society for Applied Philosophy, Vol. 16, No. 41: September 2002, pp. 5-7 (pre-refereed).
36. Kooskora, M. 2002. Ethics as Managers’ Competence in Conflict Management, based on the Research of Conflicts in Estonian Organisations, summaries of 3rd EBEN Doctoral Workshop, Brussels, August 2002, pp. 15-17.
37. Kooskora, M. 2002. Ethics As Managers’ Competence in Conflict Management, based on the research of Conflicts in Estonian Organisations, Ethical Issues in Transition Society, EBS, pp. 13-23.
38. Kooskora, M. 2002. Organisatsioonikultuur. Äripäev juhtimine, aprill 2002.
39. Kooskora, M. “Ethical Aspects of Decision-making”, Master Thesis, 2001, EBS, Tallinn, 124p.
40. Kooskora, M. “Ethical Aspects of Decision-Making”, (2001) EBS Review No.12: pp.53-56
41. Kooskora, M. “Ethics in Estonia”. European Business Ethics Newspaper. November 2000, pp.5-6
42. Kooskora, M. “Special Report Estonia: Business ethics activities and projects at the Estonian Business School”. European Business Ethics Newspaper. November/99.
43. Kooskora, M “Business ethics activities and projects EBS”. EBS Review No.10: p.44-45
44. Laanemäe, A. Eetika alused. TTÜ Kirjastus, 2000, Tallinn
45. Meel, M., Saat, M. Kuidas aitaks alternatiiv-eetika rikastada ärieetikat. – Kalle, Eedo (toim.), Äritegevuse Innovaatika, 4, 2004, TTÜ kirjastus, lk. 50-56
46. Meel, M., Saat, M. Ethical Risks in Globalizing Business. – Risk and Safety Management in Industry, Logistics, Transport and Military Service: New Solutions for the 21st Century, Tallinn Technical University, 2003, pp.66-69.
47. Meel, M. Ärieetika (õpik), kirj. Külim, 2003, 112 lk.
48. Meel, M., ja Saat, M. Ethical Life Cycle of an Innovation. – Journal of Business Ethics, vol. 39, nos 1-2, August 2002. Kluwer Academic Publishers, pp. 21-27.
49. Meel, M., Saat, M. Innovation, Safety and Ethics. - Business Ethics: World Tendencies and Actualities in Postsocialist Countries. Kaunas, 2001, pp. 149-159.
50. Meel, M., Saat, M. International Enterprises and Trade Unions. – In: Business Challenging Business Ethics: New Instruments for Coping with Diversity in International Business. Kluwer Academic Publishers, London, 2000, pp. 117-123.
51. Meriste, U. Estonian business culture. Business College of Tallinn Technical University, Kommunaalprojekti trükikoda, 2001, 38 lk.
52. Moorlat, O. 1999. Discussion of the industrial property right and ethical boundaries. (Tööstusomand ja ärieetika). EBS Review, 1406-0264, (1999) nr.9, spring, lk. 19-20
53. Tankler, Ü. Lähenemisi juhtimiseetikale ettevõtluses. Ettevõtlus, juhtimine, koostöö. Pärnu, 2004, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži publikatsioonid, 4, lk. 142-157. 1406-944X
54. Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. Organisatsioonikäitumine : käsiraamat. Estonian Business School, Tallinn, Külim, c2005
55. Virovere, A., Kooskora, M., Valler, M. (2002)Conflict as a Tool for Measuring Ethics at Workplace” Journal of Business Ethics, Kluwer Academic Publishers, Volume 39, August 2002, pp. 75-81. (refereed)
57. Virovere, A., Kooskora, M., Valler, M. “Coping in the ‘Global’ Era”, (2002) EBS Review No.13: pp. 46-52
58. Virovere, A., Kooskora, M. “Conflicts in Estonian Companies”, Business Ethics: world tendencies and actualities in postsocialist countries, Vilnius University, Kaunas Faculty of Humanities, Center for Business Ethics, Kaunas 2001, pp. 270-279 (in Lithuanian). (peer-reviewed)
59. Virovere, A, Kooskora, M., Valler, M. “Ethics at the Workplace as the Success Factor in the Information and Communication Society, based on the Study of Conflicts in Estonian Companies”, (2001) EBS Review No.12: p. 35-41).
60. Virovere, A., Kooskora, M., Valler, M. “Ethics at the Workplace as the Success Factor in the Information and Communication Society”, Business Ethics: world tendencies and actualities in post socialist countries, Vilnius University, Kaunas Faculty of Humanities, Center for Business Ethics, Kaunas 2001, pp. 279-294 (in Lithuanian). (peer-reviewed)
61. Virovere, A., Kooskora, M.. “Personal resources and ethics in public service”. (2000) EBS Review. No. 11 p.59-60.

Üliõpilaste lõputööd

1. Anslan, A. 2002. Eetika ja kultuuride vahelised erinevused multinatsionaalses organisatsioonis ja strateegiline juhtimine, Fineway Limited baasil. EBS, Tallinn
2. Aunbaum, A. 2002. Tööeetika - eeldus eduks. Securitas Eesti AS põhjal, EBS, Tallinn
3. Balybin, V. 2003. Eestvedamise uurimine funktsionaalsel tasemel firma EOS baasil. EBS, Tallinn
4. Bekker, E. 2005. Naised rahvusvahelises äris - põhjused, miks naised kõhklevad rahvusvahelise juhtimiskarjääri alustamist. EBS, Tallinn
5. Berting, P. 2003. Mikrokliima roll ettevõtte arengus ja konkurentsivõimes. Magistritöö, EBS, Tallinn
6. Dapon, A. 2003. Organisatsioonisisese suhtlemise konfliktsus. Kesko Food AS-i juhtum, EBS, Tallinn
7. Einroos, A. 2004. Töölt puudumised ja selle käsitlemine Eesti toiduainetetööstuse näitel. Magistritöö, EBS, Tallinn
8. Gussakova, V. 2005. Naisjuhtide diskrimineerimise probleem tänapäevases Eesti ühiskonnas, EBS, Tallinn
9. Hiller, T. 2005. Ettevõtete ühiskondlik vastutus - areng ja tulevikustrateegiad Eesti ettevõtetele, EBS, Tallinn
10. Hioväin, I. 2003. Eetiline käitumine organisatsioonis. Juhtumite analüüs. EBS, Tallinn
11. Härms, M. 2005. Esindamisteooria konfliktid: Eesti ettevõtete tegevjuhtide riskitõrjuvuse uuring, EBS, Tallinn
12. Ivanova, K. 2005. Naisjuhid. Suhtumine naistesse juhikohtadel kahe uuringus osalenud ettevõte - Hobby Hall ja Kalevi - näitel. EBS, Tallinn
13. Jørgensen, K. 2005. Roheline turundus. Võimalused Eesti ettevõtetele. EBS, Tallinn
14. Järma, I. 2003. Tööga seotud hoiakute ja juhtimisstiilide mõju ettevõtte tegevusele. EBS, Tallinn
15. Järve, E. 2005. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse rakendamise praktilised aspektid Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes (kommunikatsiooni perspektiivis). Magistritöö, TTÜ, Tallinn
16. Jürgens, R. 2005. Poliitilise reklaami teoreetiline kontseptsioon ja Eesti poliitilise reklaami analüüs, 1992, 1995, 1999 and 2003, EBS, Tallinn
17. Kaasen, K. 2000. Organisatsiooni kultuur ja töösuhete eetika: AS Tapeet ja Värv näide, EBS, Tallinn
18. Kahm, K. 2004. Tööstress – selle olemus ja mõju töötulemustele, EBS, Tallinn
19. Kaldre, R. 2005. Töösuhete eetilised probleemid globaliseeruvas maailmas. TTÜ, Tallinn
20. Karm, K. 2003. Töörahulolu ja motivatsioon AS Äripäeva Kirjastus näitel. EBS, Tallinn
21. Karo, E. 2005. Esindamisteooria konfliktid: Eesti ettevõtete tegevjuhtide riskitõrjuvuse uuring, EBS, Tallinn
22. Kartau, P. 2004. Otsuste tegemise protsess vahendusfirma Gunvor Group’i näitel, EBS, Tallinn
23. Kingsepp, S. 2005. Naised Eesti poliitikas ja sotsiaalne kapital. EBS, Tallinn
24. Klippberg, K. 2002. Konflikt ühiskonnas, selle tekke põhjused ja lahendused, Eesti Raudtee 2001. aasta erastamise juhtumi põhjal, EBS, Tallinn
25. Kopaladze, L. 2000. Konfliktide põhjused ja nendega toimetulek Eesti organisatsioonides, EBS, Tallinn
26. Kram, P. 2002. Erinevate juhtimisstiilide mõju ettevõtte tööle AS Trans-Auto näitel. EBS, Tallinn
27. Kull, H. 2005. Eesti ettevõtetes esinevate konfliktide analüüs perioodil 1998-2005, EBS, Tallinn
28. Kukk, K. 2003. Rahvusvahelise korporatsiooni ärieetika teostus Kraft Food Eesti esinduses, EBS, Tallinn
29. Kütt, H. 2003. Omanike ja juhtide vaheline suhtlemine ning sellest tulenevad konfliktid (õppeotstarbeline CASE), EBS, Tallinn
30. Laak, K. 2002. Väikeettevõtte sotsiaalne areng ja tuleviku perspektiivid OÜ Kaunis Naine juhtumi põhjal. EBS, Tallinn
31. Laks, T. 2003. Töötajad - kui ettevõtte tähtsaim investeering. EBS, Tallinn
32. Laos, L. 2004. Juhi isiksuse omadused ja eetiline juhtimine Eesti kolme ettevõtte näite põhjal. EBS, Tallinn
33. Lehtse, A. 2003. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse elementide määratlemine ja interpreteerimine Tartu suuremate tootmisettevõtete näitel. TÜ, Tartu
34. Liigand, J. 2003. Võimu olemuse muudatus kaasaegses organisatsioonis. Magistritöö, EBS, Tallinn
35. Liitmäe, A. 2003. Töötajate õigus informeerimisele ja konsulteerimisele üleühenduselistes ettevõtetes või kontsernides direktiivi 94/45/EÜ valguses. Magistritöö, TÜ, Tartu
36. Lõoväli, K. 2002. Organisatsioonikultuuri analüüs AS-i W-Sales näitel. EBS, Tallinn
37. Mark, K. 2001. Eetiliste otsuste tegemine ja tarbijasuhted Eestis. EBS, Tallinn
38. Mark, R. 2003. Töörahulolu mõõtmine ja analüüs Riigikontrollis. EBS, Tallinn
39. Marmor, A. 2003. Firma ärieetika kui brändi identiteedi kandja. Magistritöö, EBS, Tallinn
40. Mere, R. 2004. Ettevõtte sotsiaalne vastutus kui jätkusuutliku arengu tegur. EBS, Tallinn
41. Merivälja, M. 2003. Eesti ärikliendi tarbija käitumine ja väärtushinnangud. Magistritöö, EBS, Tallinn
42. Männard, M. 2001. Rohelise turunduse võimalused Eestis, EBS, Tallinn
43. Mühlberg, H. 2002. Juht kui motiveerija. EBS, Tallinn
44. Narro, E. 2003. Konflikt ühiskonnas. Tekke põhjused ja lahendused Narva elektrijaamade erastamise juhtum, EBS, Tallinn
45. Ojamets, E. 2005. Korporatiivse sotsiaalse vastutuse roll Eesti suurettevõtete äristrateegias. Magistritöö, EBS, Tallinn
46. Omair, K.A. 2003. Organisatsiooni struktuur ja selle mõju töötajate rahulolule. EBS, Tallinn
47. Omair, K.A. 2004. Sotsiaalne vastutus ja mõõtmine. Magistritöö, EBS, Tallinn
48. Oras, M. 2003. Juhtimise eetika. Magistritöö, EBS, Tallinn
49. Parmsoo, T. 2003 Sotsiaalne vastutus ja seda kandvate programmide võrdlus organisatsioonides. Magistritöö, EBS, Tallinn
50. Passevitš-Arbuzova, A. 2005. Sotsiaalselt vastutav investeerimine Chiquita Brands International, Inc näitel. TTÜ, Tallinn
51. Pitkänen, T. 2004. Sotsiaalne vastutus korporatiivstrateegia osana Eestis: hetkeolukord ja suunad. EBS, Tallinn
52. Plitus, O. 2005. Naised liidritena – edukate naisliidrite kogemused. EBS, Tallinn
53. Priks, T. 2004. Ärieetilisuse uuring Eesti ettevõtete põhjal, EBS, Tallinn
54. Prits, K. 2004. Eesti Põlevkivi sotsiaalne vastutus Ida-Virumaal: erinevad nägemused. TÜ, Tartu
55. Poll, O. 2005. Erinevad lähenemised ettevõtete sotsiaalsele vastutusele, EBS, Tallinn
56. Pruual, I. 2005. Konfliktid Eesti ettevõtetes Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi näitel, EBS, Tallinn
57. Pärnpuu, P. 2004. Ärieetika - alaste seaduserikkumiste mõjutamise vahendid ettevõtte moraalipoliitika kujundamise kaudu. Magistritöö, TTÜ, Tallinn
58. Reede, T. 2004. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse olemus teoorias ja praktikas AS-i Hansapank näitel. Magistritöö, TTÜ, Tallinn
59. Rihma, M. 2003. Ärieetika õpetamise roll ärijuhtimise õppekavas ja juhtide täiendkoolituses. Magistritöö, EBS, Tallinn
60. Rikkinen, E. 2004. Eetika kui oluline juhtimiskompetents konfliktide juhtimisel, EBS, Tallinn
61. Ruul, M. 2003. Mõjuvõim/autoriteetsus juhtimises. Eesti ettevõtete juhtide uuring mõjuvõimu erinevate liikide rakendamisest. Magistritöö, EBS, Tallinn
62. Roopalu, K. 2004. Sisekommunikatsiooni rollist organisatsioonis Elcoteq Tallinn AS baasil, EBS, Tallinn
63. Rääsk, E. 2003. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse seos ettevõtte suhestumisega keskkonda. TÜ, Tartu
64. Sagar, K. 2004. Mentorlus: motiveerimine läbi eeskuju. Magistritöö, EBS, Tallinn
65. Saks, E. 1999. Ärieetika programm Eesti ärierialade üliõpilastele. Magistritöö, EBS, Tallinn
66. Salong, K. 2002. Juhi väärtushinnangute mõju alluvate väärtushinnangutele, EBS, Tallinn
67. Sander, S. 2000. Audiitorite kutse-eetika, EBS, Tallinn
68. Sarapik, J. 2005. Vastutus ja edukas juhtimine, EBS, Tallinn
69. Sergo, P. 2000. Konflikt tippjuhi ja omanike vahel - kas paratamatus. Magistritöö, EBS, Tallinn
70. Simastel, L. 2005. Motivatsiooni ja töörahulolu hetkeseis Saaremaa ettevõtetes juhtide hulgas läbiviidud uuringu põhjal, EBS, Tallinn
71. Sinitsa, K. 2000. Motivatsiooni seosed organisatsioonisiseste konfliktidega ning motivatsiooni potentsiaal, EBS, Tallinn
72. Soonurm, P. 2000. Majandusarvestus ja eetika. EBS, Tallinn
73. Šamarina, O. 2002. Ettevõtte sotsiaalne vastutus. TTÜ, Tallinn
74. Taklaja, T. 2005. Konfliktid ja nende lahendamine Eesti avaliku sektori organisatsioonis, EBS, Tallinn
75. Tamme, K. 2001. Arvuti eetika, privaatsus ja turvalisus IT-ajastul. Magistritöö, EBS, Tallinn
76. Tikk, K. 2005. Ettevõtte ühiskondlik vastutus ja selle kommunikatsioon. TTÜ, Tallinn
77. Timps, H. 2005. Töö ja suhete eetilisus Eesti ettevõtetes. EBS, Tallinn
78. Thomson, A. 2002. Töörahulolu ja motivatsioon Eesti Panga näitel. EBS, Tallinn
79. Toome, H. 2000. Eetika käsitlus audiitorkontrollis. TTÜ, Tallinn
80. Täht, K. 2002. Ettevõtte tööõhkkonda kujundavate väärtushinnangute tähtsus Eesti töövõtja silmis. TTÜ, Tallinn
81. Ulla, M. 2000. Käitumuslikud oskused toimetulekuks konfliktidega Eesti ettevõtete näitel, EBS, Tallinn
82. Vahe, M. 2004. Sotsiaalturunduse ja sotsiaalse vastutuse võimalikud tõlgendusviisid Eestis. Magistritöö, TÜ, Tartu
83. Vask, T. 1998. Audiitorite eetiline keskkond. TTÜ, Tallinn
84. Vernik, K. 2002. Organisatsioonikultuur teoorias ja praktikas Eesti Ühispank AS näitel. EBS, Tallinn
85. Vohu, S. 2004. Sotsiaalne vastutus kui kapitali kogumise vahend. TÜ, Tartu
86. Üksik, Ü. 2003 Juhi isiksuseomaduste ja juhtimisstiili mõju töötajate töörahulolule AS Semetron näitel. EBS, Tallinn

Ajakirjas Director ilmunud eetikakonfliktide analüüsid

1. Kooskora, M. 2005. Motivatsioon ja enesearendus. Parim uus töötaja on vana töötaja. Juhtum + kommentaar, Director, 6 (43) juuni, lk. 49-51.
2. Kooskora, M. 2005. Mis saab meie ettevõttest? Organisatsiooni loovad inimesed. Juhtum + kommentaar, Director, 4 (41) aprill, lk. 55-57.
3. Kooskora, M. 2005. Müüjaks sündinud. Eetilised küsimused ja vastutus kliendi ees. Juhtum + kommentaar, Director, 3 (40) märts, lk. 35-37.
4. Kooskora, M. 2005. Keevaline ülemus. Autokraatlik juhtimisstiil peaks kuuluma ajalukku. Juhtum + kommentaar, Director, 1-2 (38-39) jaanuar / veebruar, lk. 55-57.
5. Kooskora, M. 2004. Reklaamieetika ja lapsed. Kallis Buratino, anna oma kuldrahad siia! Juhtum + kommentaar, Director, 10 (37) detsember, lk. 35-37.
6. Kooskora, M. 2004. Väärtuslik töötaja, Andekas töötaja teeb oma firma. Juhtum + kommentaar, Director, 9 (36) november, lk. 39-41.
7. Kooskora, M. 2004. Usalda aga kontrolli. Juhtum + kommentaar, Director, 8 (35) oktoober, lk. 32-34.
8. Kooskora, M. 2004. Hoolimatus läheb kulukaks. Raske algus tütarettevõttes. Juhtum + kommentaar, Director, 7 (34) september, lk. 36-39.
9. Kooskora, M. 2004. Muutusi ei saa jõuga läbi viia. Tarmukas tegevjuht. Juhtum + kommentaar, Director, 6 (33) juuni, lk. 44-47.
10. Kooskora, M. 2004. Hindamise läbiviimisel kehtivad kindlad reeglid. Juhtide töö hindamine. Juhtum + kommentaar, Director, 5 (32) mai, lk. 46-49.
11. Kooskora, M. 2004. Ettevõtjad versus tegevjuhid. Juhtum + kommentaar, Director, 3 (30) märts, lk. 54-58.
12. Kooskora, M. 2004. Uus toode. Juhtum + kommentaar, Director, 2 (29) veebruar, lk. 42-45.
13. Kooskora, M. 2004. Läbimõtlemata otsused lähevad kalliks maksma. Osakonna likvideerimine. Juhtum + kommentaar, Director, 1 (28) jaanuar, lk. 42-45.
14. Kooskora, M. 2003. Kõik jookseb ummikusse. Tasakaalu leidmine töö ja eraelu vahel. Juhtum + kommentaar, Director, 10(27) detsember, lk. 40-43.
15. Kooskora, M. 2003. Konflikt osakonnas. Lihtne reegel – enne mõtle ja siis otsusta. Juhtum + kommentaar, Director, september, lk.
16. Kooskora, M. 2003. Põrmu tallamine läbi edutamise. Naised murravad läbi klaaslae, Juhtum + kommentaar, Director, 9 (26) november, lk. 27, 30.
17. Kooskora, M. 2003. Tootmise planeerija konkurss lõhnab tüli järele. Töötaja kaasamine on eetika küsimus. Juhtum + kommentaar, Director, 8(25), oktoober, lk. 38, 42.