Valik finantsteemalisi mõisteid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eelarvestamine, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine, raamatupidamine ning kulude juhtimine ja arvestus – mõisted, mõistete selgitused ja ingliskeelsed terminid.

„Alt üles“ meetod (bottom-up method) – eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest.

Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline, ajalooline, iibeline eelarvestamine) (base budgeting, incremental budgeting) – eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel „baasina“.

Controlling (controlling, control) – juhtimissüsteemi osa, mille abil tagatakse, et kõik, mis toimuma peab, ka reaalselt toimub. Efektiivne controlling sisaldab eesmärgi ja strateegia formuleerimise protsessi, mis hõlmab strateegia väljatöötamise otsustusprotsessi, ning eesmärgi ja strateegia saavutamise protsessi, mis hõlmab valitud strateegia juurutamise protsessi.

Detsentraliseerimine (decentralization) – tegevus, mille käigus delegeeritakse otsustusõigus ja vastutus tulemuste saavutamise eest tippjuhtkonnalt madalama tasandi juhtidele ja töötajatele.

Diagnostilised controlling’u-süsteemid (diagnostic control systems) – formaalsed juhtimissüsteemid, mida kasutatakse organisatsiooni kriitiliste edufaktorite kommunikeerimiseks, strateegiate elluviimise jälgimiseks ja tekkivate hälvete korrigeerimiseks. Diagnostilistes controlling’u-süsteemides keskendutakse kriitilistele edufaktoritele.

Eelarve (budget) – erinevatel eesmärkidel koostatud formaalne tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui ka mitterahalistes näitajates.

Eelarvejuhend (koondeelarve koostamise juhend) (budget manual) – organisatsiooni poolt heaks kiidetud eelarvepoliitikate ja protseduuride kokkuvõte, mis koondab kokku kõik eelarvestamisprotsessi aspektid ja sisaldab kõiki eelarve koostamiseks vajalikke olulisemaid nõudeid.

Eelarvejuht (budget director or chief budget officer) – töötaja, kelle tööülesandeks on eelarvestamise protsessi või eelarvestamisega tegeleva allüksuse juhtimine.

Eelarvekomitee (eelarvekomisjon) (budget committee) – eelarvete ettevalmistamist koordineerivate inimeste grupp, mis vastutab eelarvepoliitika ja -eesmärkide püstitamise, eelarveprojektide läbivaatamise ja vastuvõtmiseks ettevalmistamise eest.

Eelarvekorraldus (organizing and administering the budgeting process) – eelarvete koostamise, arvutlemise, kinnitamise, täitmise ja järelkontrolli korda hõlmavate põhimõtete, teoreetiliste vaadete ja talitluste süsteem, mis on realiseeritud vastavate eeskirjade kujul.

Eelarve omanik – eelarvesegmendi juht (või töötaja või töötajate grupp), kellel on oma eelarve.

Eelarveperiood (budget period) – ajavahemik, mille kohta eelarvestusi tehakse või eelarve koostatakse.

Eelarveprojekt – eelarvestamisprotsessis koostatav eelarve algvariant.

Eelarvesegmendid (budget segments, budget centre) – konkreetselt määratletud organisatsiooni allüksused (sh ka projektid, meeskonnad, üksiktöötajad), mis on moodustatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ja omavad eelarvet.

Eelarvestaja (budget officer) – töötaja, kelle tööülesandeks on eelarvete koostamine.

Eelarvestamine ehk eelarve(te) koostamine (budgeting) – eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused.

Eelarvestamissüsteem (budgeting system) – eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused.

Eelarvestatud bilanss (budgeted balance sheet) – eelarve, mis kajastab eelarveperioodi alg- ja lõppkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

Eelarvestatud kasumiaruanne (tulude ja kulude eelarve) (budgeted income statement) – eelarve, milles eelarvestatakse raamatupidamiskohustuslase eelarveperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Eelarvestatud rahavoogude aruanne (budgeted statement of cash flows, budgeted cash flow statement) – eelarve, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase eelarveperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).

Ennustav planeerimine (predictive planning) – veebipõhine eelarvestamise ja strateegilise planeerimise ja eelarvestamise meetod, mis võimaldab asendada organisatsiooni iga-aastase perioodilise eelarvestamise keskkonna unikaalse pidevplaneerimise keskkonnaga, võimaldades pidevalt kohandada eelarveid ja tegevusplaane organisatsioonis ja turul toimunud muutustega.

Finantseelarved (financial budgets) – eelarved, kus on määratletud eelarvestatud tegevusteks vajalikud rahastamise allikad ja nende kasutamine ning sellega kaasnevad rahavood (rahakäibed).

Finantsmõõdik (financial measure) – rahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Interaktiivsed controlling’u-süsteemid (interactive control systems) –juhtimissüsteemid, mis keskenduvad strateegilisele määramatusele – võimalustele ja ohtudele, mis võivad mõjutada valitud strateegiate elluviimist määramatus majanduskeskkonnas. Saadud infot kasutatakse uute võimaluste otsimiseks, süsteemide arendamiseks ning alternatiivsete strateegiate väljatöötamiseks.

Investeeringukeskus (investment center) – allüksus, mille eesmärk on suurendada investeeringu tulusust ja mille juht vastutab tulude ja kulude (ehk kasumi) ning allüksusesse investeeritud kapitali kasutamise eest.

Investeeringute eelarve (capital budget) – eelarve, mis sisaldab detailseid eelarveid koos ajakavaga kõrgema maksumusega varade (ettevõtted, allüksused, kinnisvara, põhivara) soetamiseks ning põhivarade renoveerimiseks ja remondiks.

Investeeringute eelarvestamine (capital budgeting) – oluliste pikaajaliste projektide, mis nõuavad suuri investeeringuid ja mille tulud ning kulud ulatuvad kaugele tulevikku, identifitseerimis-, hindamis- ja valimisprotsess

Juhtimine eesmärkide ja eelarvete kaudu (JEEK) – juhtimismeetod, mis ühendab eesmärkide kaudu juhtimise põhimõtted ja konkreetsed juhtimise eelarved.

Juhtmõõdik (lead indicator, driver measure, process measure) – näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (tulemusmõõdikute) saavutamiseks vajalike protsesside, tegevuste ja toimingute mõõtmiseks.

Jääktulu (contribution margin) võrdub müügitulu miinus muutuvad kulud.

Jääktuluarvestus (ka osakuluarvestus) (marginal costing) – kuluarvestustehnika, mis liigitab kulud muutuvateks ja püsivateks ning mille kasutamisel jagatakse ainult muutuvad kulud tooteühikutele.

Kaizen eelarvestamine (Kaizen budgeting) – eelarvestamise meetod, milles väikeste täienduste ja täiustamistega muudetakse eelarvet pidevalt pingelisemaks, lähtudes tegelikest tulemustest.

Kasumikeskus (profit center) – allüksus, mille eesmärk on teenida planeeritud kasumit minimaalsete kuludega ja mille juht vastutab tulude ja kulude eest.

Kaudkulud (indirect costs) – kulud, millel puudub vahetu seos kulukandjaga ja nende otsene paigutamine kulukandjale ei ole põhjendatud.

Kohanduv sihtväärtus (stretch targets) – eesmärgi mõõtmiseks kasutatavale mõõdikule juurde lisatud sihtväärtus, mida täpsustatakse ja kohandatakse vastavalt organisatsiooni väliskeskkonnas või strateegiates toimuvatele muudatustele.

Koondeelarve (master budget) – terviklik ja süsteemne eelarvete kogum, millele organisatsioon tugineb lühiperioodil, et viia ellu eesmärkide saavutamiseks vajalikud strateegiad.

Kriitilised edufaktorid (critical success factors, critical success variables) – piiratud arv olulisemaid strateegia komponente ja faktoreid (valdkondi, mõjureid, tegureid), milles tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime.

Kulu-maht-kasum analüüs (KMK-analüüs) (cost-volume-profit analysis, CVP) – planeerimis- ja analüüsimeetod, milles keskendutakse kulude (costs), müügimahu (volume) ja kasumi (profit) omavaheliste seoste analüüsile.

Kulude jaotamine (cost absorption) – protsess, mille käigus kulud jaotatakse kulukandjatele.

Kulude paigutamine (cost allocation) – kulude arvestamine kulukandjatele ja/või kulukeskustele (allüksustele, tootmise/teeninduse kulukeskustele, abikulukeskustele, tugikeskustele), lähtudes nende seosest vastava kulukandjaga ja/või -keskusega.

Kulukandja (kuluobjekt, kuluühik) (cost unit, cost object) – eesmärk, milleks kulu on tehtud (arvestatud) ja mille kulu soovime eraldi mõõta.

Kulukeskus (cost center) – tootmise või tugiteenustega tegelev organisatsioonisisene allüksus, mille eesmärk on kindlustada kvaliteetne toode/teenus madalamate (eelarvestatud) kuludega ja mille juht vastutab kulude eest.

Kulukogum (cost pool) koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur.

Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) (cost center, expense center) – allüksus, asukoht, töötaja, funktsioon või seade, millega seotud kulud kogutakse eraldi ja jaotatakse kulukandjatele.

Kulukäitur (cost driver) – iga mõjur, sündmus või tegevus, mis põhjustab kulusid või muudab kulude suurust ning mille alusel jaotatakse kulud.

Materjalide eelarve (direct materials budget) – eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul ostetavate ja kasutatavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavad kulutused.

Materjalide kasutamise eelarve (direct material usage budget) – eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul kasutatavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavad kulutused.

Materjalide ostu eelarve (direct material purchases budget) – eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul ostetavate materjalide kogused (ühikutes) ja vastavad kulutused.

Missioon (mission) – organisatsiooni tegevuse kõige üldisemad põhimõtted, mis lähtuvad organisatsiooni visioonist.

Mittefinantsmõõdik (nonfinancial measures) – mitterahaline näitaja, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Mõõdik (measure, indicator) – (majandus)näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks (performance measurement), mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saavutamiseks vajalikke protsesse, tegevusi ja toiminguid.

Müügieelarve (sales budget) – eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalistes kui ka mitterahalistes mõõdikutes.

Müügimahu hälve (sales volume variance) – erinevus paindliku eelarve ja koondeelarve (staatilise eelarve) vahel, sellega mõõdetakse müügimahu muutuse mõju müügituludele, kuludele ja jääktulule (kasumile).

Müügiprognoos (sales forecast) – prognoos, milles hinnatakse organisatsiooni toodete/teenuste müüki tulevikus.

Nullbaasieelarve (zero-based budget) – eelarve, mille koostamisel arvestatakse kulud tuludest lähtuvalt ning kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt.

Nullbaasiga eelarvestamine (zero–based budgeting, priority–based budgeting, ZBB) – eesmärgist lähtuv eelarvestamise meetod, mille korral kulud eelarvestatakse järgmis(t)e perioodi(de) tuludest lähtuvalt. Iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve on null.

Operatiivne controlling (operational control, task control) – protsess, mille käigus tegeldakse põhiliselt organisatsiooni plaanide ja eelarvete igapäevase juurutamisega allüksuste, projektide ja tegevuste tasandil.

Osakuluarvestus – vt jääktuluarvestus.

Otsekulud (direct costs) – kulud, mida saab otse paigutada kulukandjale.

Paindlik eelarve (flexible budget) – eelarve, mis võimaldab eelarvestada tulusid ja kulusid erinevatel tegevustasemetel.

Paindliku eelarve hälbed (kontrollhälbed) (flexible budget variance) – hälbed tegelike tulemuste ja paindlikus eelarves tegelikust müügimahust lähtuvate eelarvestatud näitajate vahel.

Pideveelarve (rolling budget, continuous budget) – eelarve, mida uuendatakse proaktiivselt, pidevalt ja süstemaatiliselt, lisades uue ajaperioodi (nagu näiteks nädal, kuu, kvartal, aasta, 3 aastat, 5 aastat) ja jättes kõrvale just lõpetatud perioodi.

Pideveelarvestamine (continuous budgeting, rolling budgeting, revolving budgeting) – eelarvestamise meetod, mille käigus koostatakse erinevate perioodide pideveelarveid.

Pidevprognoosimine (rolling forecasting) – prognoosimise meetod, mille käigus uuendatakse pidevprognoose (rolling forecasts) pidevalt, lisades uue ajaperioodi (nagu näiteks nädal, kuu, kvartal, aasta, 3 aastat, 5 aastat) ja jättes kõrvale just lõpetatud perioodi.

Pikaajaline eelarve (long–range budget) – pikemat perioodi (traditsiooniliselt 5–10 aastat, viimastel aastatel 3–10 aastat) hõlmav eelarve, mille käigus koostatakse eelarved organisatsiooni strateegiate elluviimiseks.

Pikaajaline plaan (long–range plan) – pikemat perioodi (traditsiooniliselt 5–10 aastat, viimastel aastatel 3–10 aastat) hõlmav plaan, milles täpsustatakse, milliseid tegevusi on vaja sooritada organisatsiooni strateegiate elluviimiseks.

Proaktiivne tegevus – majanduslike disproportsioonide ja muude probleemide tekkimist või nende teravnemist ennetav tegevus.

Prognoos (forecast) – piisava tõenäosusega tõeseks osutuda võiv ennustus sündmuste käigu ja tulemuste kohta.

Prognoosimine (forecasting) – tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi, trende ja tulemusi organisatsiooni tegevuskeskkonnas.

Protsess (process) – omavahel seotud korduvate tööde/tegevuste/osaprotsesside ahel, mille käigus muudetakse sisendid kindlateks väljunditeks.
Põhitegevuse eelarved (operating budgets) – eelarved, kus on määratletud, kui palju ja milliseid ressursse vajatakse ja kuidas neid ressursse saadakse, et ellu viia organisatsiooni strateegiaid ning sooritada organisatsiooni põhitegevusi.

Rahakäibe eelarve (cash budget) – eelarve, milles eelarvestatakse detailselt rahavajadus, laekumised ja väljamaksed kogu eelarveperioodi ja selle lühemate osaperioodide kohta.

Ressursi kulukäitur (resource cost driver) – mõõdik (mõjur, jaotuse alus), mille abil seostatakse ressursside kulud vastavate tegevustega ning jaotatakse erinevate ressursside kulud tegevustele.

Sihthind (anticipated selling price, target price) – turul nõudluse-pakkumise tulemusena kujunenud müügihind (turuhind), millega kliendid on prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse toodet/teenust.

Sihtkasum (target profit) – eesmärgist lähtuv prognoositud või eelarvestatud müügitulude ja kulude vahe.

Sihtkulu (target cost) – suurim võimalik toote/teenuse kulu, mis võimaldaks rahuldada kliendi vajadusi ja saavutada organisatsiooni sihtkasumit prognoositud sihthinna ja müügimahu korral.

Sihtkuluarvestus (target costing) – eelarvestamisel kasutatav arvestusmeetod, mille eesmärk on pakkuda teatud omadustega tooteid/teenuseid prognoositud nõudlusest, turuhindadest ja sihtkasumist lähtuva sihtkuluga.

Sihtväärtus (target) – mõõdikule või näitajale lisatud täpsustav (arv)väärtus, mis seatakse eesmärgiks.

Sisemine tulumäär (internal rate of return) – diskontomäär (või kapitali hind), mille puhul investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus võrdub nulliga.

Staatiline eelarve (static budget) – eelarve, milles tulud ja kulud on arvestatud ühe konkreetse tegevusmahu juures.

Strateegia (strategy) – tee, mille organisatsioon valib oma visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegia on plaanide ja eelarvete koostamise alusk.

Strateegiline controlling (strategic control, strategy formulation) – protsess, mille käigus otsustatakse organisatsiooni eesmärgid, strateegiad, nende saavutamiseks vajalikud ressursid ning ressursside omandamise, kasutamise ja ümberpaigutamise juhtimiseks vajalikud meetmed.

Strateegiline eelarvestamine (strategic budgeting) – protsess, mille käigus täpsustakse organisatsiooni strateegilised eesmärgid, valitakse strateegiad ning eelarvestatakse nende elluviimiseks vajalikud ressursid.

Strateegiline juhtimine (strategic management) – juhtimisprotsess, mis koosneb strateegia väljatöötamisest, selle väljaarendamiseks vajaliku potentsiaali planeerimisest ja seatud eesmärgi saavutamist tagavate muutuste juhtimisest.

Strateegiline plaan (strategic plan, corporate plan) – tulevaste toimingute ja operatsioonide (turgude, toodete, mahutuste, tulude) kvantitatiivne ja analüütiline pikaajaline plaan või selle osa, mis koostatakse tavaliselt vähemalt viieks aastaks.

Strateegiline äriüksus (ka strateegiline talitlusüksus) (strategic business unit) – oma klientide ja konkurentidega, iseseisva kuluarvestusega ning omaenda strateegiast juhinduv organisatsioonisisene allüksus.

Suvaline (ebamäärane) kulukeskus (discretionary cost center) – kulukeskus, mille juht vastutab vastava allüksuse lõpptulemuse eest, kuid kulud on organisatsiooni põhitegevuse lõpptulemusega ebamääraselt ehk diskreetselt seostatud.

Taktikaline controlling (management control) – protsess, mille kaudu juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid eesmärgiga viia ellu organisatsiooni strateegiaid.

Taktikaline planeerimine ja eelarvestamine (tactical planning, tactical budgeting) – strateegilise plaani teostamissammude kavandamine.

Tasakaalus tulemuskaart (tasakaalustatud mõõtmismudel, tasakaalus töölaud) (balanced scorecard) – strateegiline juhtimissüsteem, mille abil arendatakse organisatsiooni strateegiat ja teisendatakse organisatsiooni visioon, missioon ja strateegia mõõdetavateks tegevusteks neljas perspektiivis (valdkonnas, aspektis) (finantsperspektiiv, kliendiperspektiiv, protsessiperspektiiv, arenguk ja kasvuperspektiiv).

Tegevuse kulukogum (activity cost pool) – kulude kogum, mille moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud.

Tegevuse kulukäitur (activity cost driver) – mõõdik (mõjur, jaotuse alus), mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi seoses kulukandjaga (toote valmistamisega, teenuse osutamisega) tehakse.

Tegevuspõhine eelarvestamine (activity–based budgeting, ABB) – eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused.

Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) – arvestusmeetod, mille abil arvestatakse kulud kulukandjatele (toodetele/teenustele), lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega.

Tippmõõdik (benchmark) – võrdlevanalüüsi aluseks olev parim näitaja, mõõdik või tulemus.

Toodete/teenuste eelarve (product budget) – eelarve, milles eelarvestatakse iga toote/teenuse ehk kulukandja müügist saadav kasum ja/või jääktulu.

Tootmise eelarve (production budget) – eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul põhitegevuse käigus valmistatud toodete, osutatud teenuste või müüdud kaupade kogused, mis on vajalikud müügieelarvete täitmiseks ja eelarvestatud varude tagamiseks.

Tootmislike üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutirng departmental expense budget) – eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.

Tulemusmõõdik (lag indicator, lagging indicator, outcome measure, result measure) – näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste (väljundi) mõõtmiseks.

Tulukeskus (revenue center) – eelarvesegment, mille tulemuslikkust mõõdetakse vastavalt tuludele ja mille juht vastutab tulude eest.

Turustuskulude eelarve (selling expense budget, distribution cost budget) – eelarve, milles eelarvestatakse turustusfunktsiooni täitmiseks tehtavaid kulusid.

Täiskuluarvestus (lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus) (absorption costing) – kuluarvestustehnika, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud (või tootmiskulud) kulukandjatele.

Tööjõu eelarve (direct labor budget) – eelarve, milles eelarvestatakse tööjõuvajadust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget) – eelarve, milles eelarvestatakse eelarveperioodi jooksul toodetud ja müüdud toodangule tehtavaid kulusid.

Vastassuunaline meetod („ülevalt alla/alt üles“ meetod, kombinatsioonimeetod) (combination method) – eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved.

Vastutuskeskus (responsibility center) – organisatsiooni allüksus, mille juhil on otsustusõigus ja vastutus tema otsustusalasse kuuluvate spetsiifiliste finants- ja mittefinantsnäitajate saavutamise eest.

Vastutuspõhine arvestus (responsibility accounting) – arvestusmeetod, mille abil täpsustatakse vastutus majandusnäitajate saavutamise eest veendumaks, et iga organisatsiooni töötaja püüdleb omaniku püstitatud ja tippjuhtkonna elluviidavate eesmärkide poole.

Visioon (vision) – organisatsiooni nimel tehtav kõige üldisem avalik kirjalik kokkuvõte organisatsiooni tulevikust ja sellest, milliseks soovitakse organisatsiooni arendada.

Võrdlevanalüüs (benchmarking) – protsess, mille käigus organisatsioon teeb kindlaks oma kriitilised edufaktorid, uurib, kuidas teistel edukamatel organisatsioonidel (või organisatsiooni allüksustel) on õnnestunud neid faktoreid saavutada, ning viib tegevusse sisse vajalikud täiustused.

Võtmekompetentsid (core competencies) – oskused ja kompetentsid, mida organisatsioon kasutab või on suuteline tulevikus eriti edukalt kasutama.

Võtmemõõdik (key performance indicator, KPI) – olulisem mõõdik eesmärkide ja tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks.

Väljastostmine (tööde ja teenuste sisseostmine) (outsourcing) – tööde ja teenuste teistelt organisatsioonidelt ostmise protsess.

Väärtusahel (value chain) – omavahel seotud tegevuste ja protsesside süsteem, mis algab ressursside omandamisega ning lõpeb kliendi poolt väärtustatud toodete/teenuste pakkumisega.

Väärtusahela analüüs (value-chain analysis) – strateegilise analüüsi meetod, mille abil analüüsitakse (lisand)väärtuse loomise võimalusi organisatsioonis ja tehakse kindlaks kohad, kus on võimalik suurendada kliendile loodavat väärtust ja vähendada kulusid.

Väärtuskäiturid (tulemuslikkuse käiturid) (value drivers, performance drivers) – valdkonnad, perspektiivid, mõjurid, sündmused, koefitsiendid, tegurid või tegevused, mille abil mõjutatakse tulemuslikkust ning genereeritakse lisandväärtust ja kasumit

Ühikuline tootmiseelarve (unit production budget) – eelarve, milles, lähtudes müügieelarvetest ja erinevatest (tootmis)prognoosidest, eelarvestatakse vajalik tootmismaht ühikutes erinevate toodete/teenuste lõikes.

Üldhalduskulude eelarve (administrative expense budget, general administrative expense budget) – eelarve, milles eelarvestatakse organisatsiooni üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalikke kulusid.

„Ülevalt alla“ meetod (top-down method) – eelarvestamise meetod, milles eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid.

Allikas: Sander Karu (2004). „Eelarvestamine – üks strateegilise controlling’u juurutamise eeldusi organisatsioonis“, lk 336–347

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles