Riskikapital
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud tänapäeval tuntud ettevõtted on kaasanud oma tegevuse algusaastatel riskikapitali – Intel, Microsoft, Sun Microsystems, Yahoo!, Compaq, Genetech, Apple, Skype on vaid mõningad näited riskikapitali edulugudest.
Riskikapitali (
Venture Capital
) all mõistetakse raha, mis investeeritakse alustavasse või kiirelt kasvavasse ettevõttesse. Riskikapital ehk teisisõnu ettevõtluskapital aitab katta ettevõtte rahavajaduse, toetades sedasi ettevõtte jõudmist järgmisse arenguetappi, näiteks uue tootega turule. Alustavad ettevõtted ei suuda enamasti raha luua, sest jooksvad kulud ja investeerimisvajadus on suured. Ettevõtjale on alustava äri rahastamine seetõttu alati probleem.
Riskikapital ei sobi siiski kõigile ettevõtetele. Ettevõtte juhtkond peab pakkuma investorile kiirelt kasvavat ettevõtet, sest vaid sel juhul võib tema kallile rahale piisavat tulusust saavutada. Investori nõutav tulunorm on reeglina 40–80%. Kui ettevõtte strateegia usutaval moel kiiret kasvu ette ei näe, siis on raske turutingimustel riskikapitali kaasata.
Riskikapitali pakkuja sekkub enamasti aktiivselt ettevõtte tegevusse, võttes osa ettevõtte olulisemate otsuste langetamisest, sh juhtkonna vahetus ja muud strateegilised küsimused. Hea riskikapital pakub lisaks rahale ettevõtte jaoks juhtimisalast kompetentsi ja oma kontakte, aidates sedasi ettevõtet arendada.
Nii nagu tegelikult iga investeeringu kaasamisel, nii ka riskikapitali kaasamisel müüvad ettevõtjad investorile ettevõtte tulevikku (esialgu küll vahe-eesmärke seades). Investor peab olema võimeline hindama, kas juhtkond suudab lubatu ellu viia. Kuna määramatus on suur, on selle hindamine alati keeruline. Üldjuhul peetakse normaalseks, et kui õnnestub 10 investeeringust edukalt väljumiseni viia 1–2 ettevõtet, on investeerimisportfell edukas. Paratamatult on ettevõtluse rahastamine seotud väga suure riskiga ja enamik uusi ettevõtmisi ei osutu piisavalt edukateks. Eks fondi investorid otsusta fondi haldava ettevõtte tegevuse üle portfelli järgi, mis peaks pakkuma neile vähemalt 15–20protsendilist tulusust.
Oluline on märkida, et riskikapital peab olema investeeritud ettevõttesse omakapitalina. See ei tohiks olla laen, mida on võimalik ettevõttelt ebaõnnestumise korral tagasi nõuda. Laenud võivad ohtu seada alustava ettevõtte jätkamise. Riskikapitali pakkuvad investorid peaksid jagama ettevõtjatega riske (enam-vähem) sarnasel alusel.
Kuidas määratakse raha kaasamisel riskikapitali omandatav osalus? Selleks hinnatakse esmalt ettevõtte väärtust. Oletame, et see on 10 miljonit krooni. Kui ettevõtte soovib kaasata 2 miljonit krooni selleks, et tulla tootega turule, siis sel juhul oleks uute investorite omandatava osaluse väärtus 20%. Uues finantseerimisvoorus emiteeritavate aktsiate kogus moodustab samuti 20% emisioonijärgsest aktsiate kogusest.
Kindlasti ei tasu unustada, et riskikapital on üldjuhul tähtajaline raha, mis soovib väljuda tavaliselt 5–7 aasta jooksul, seetõttu pole ettevõtjatele antud just liiga palju aega eduka ja väärtusliku ettevõtte loomiseks. See eeldab ettevõtte jõulist arendamist kiirelt kasvaval turul.
Riskikapitalisti jaoks on väga olulised inimesed, kelle firmasse nad investeerivad. Kuna raha antakse ettevõtjatele varalise tagatiseta, äriidee ja lubaduste vastu see ellu viia, siis peetakse ettevõtte seniseid omanikke ja juhtkonda otsustamisel tihti määravaks. Meeskond peaks olema eelistatult ettevõtluskogemustega, omas valdkonnas kompetentne ja heade juhiomadustega. Hea, kui senine meeskond on töötanud juba mingi aeg koos ning neil on ühised väärtused, nad on ausad ja usaldusväärsed.