E-äri

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

E-äri on toodete või teenuste ost või müük arvutivõrkudes. Elektroonilise kauplemise maht on alates interneti laialdasest levikust dramaatiliselt suurenenud. Interneti abil toimub lai valik äritegevusi, sh elektrooniline fondide ülekanne (Electronic Funds Transfer ehk EFT), väärtusahela juhtimine, e-turundus, online-turundus, online-ülekanded, elektrooniline infovahetus (Electronic Data Exchange ehk EDI), automatiseeritud laomajanduse süsteemid ja automatiseeritud infokogumise süsteemid. Kaasaegne e-äri kasutab tavaliselt vähemalt mõnes osas WWWd, kuigi kasutusel on lai valik tehnoloogiad, nt e-post.

Ajalugu

Termini „e-äri” tähendus on viimase 30 aasta jooksul muutunud. Algselt tähistas e-äri elektroonilisi kaubandustehinguid, kasutades enamasti elektroonilist infovahetust ja elektroonilist fondide ülekannet. Mõlemad tehnoloogiad loodi 1970. aastate lõpul, et edastada elektrooniliselt äridokumente, näiteks hanketellimusi ja arveid.

E-äri on protsesside kogumik, mis toetab äritegevusi võrgus. 1970. ja 1980. aastatel võis selles sisalduda ka info analüüs. Krediitkaartide, pangaautomaatide ja telefonipanganduse kasutamine 1980. aastatel olid samuti e-äri vormid. Alates 1990. aastatest lisandusid ressursiplaneerimise süsteemid, andmetöötlus ja andmete ladustamine. Esimene paljudelt-paljudele e-äri füüsiliste kaupadega oli Bostoni arvutiturg – kasutatud arvutite turg, mis alustas tegevust 1982. aastal.

Dot.com-ide ajastul hakkas e-äri hõlmama tegevusi, mida täpsemalt nimetati veebikommertsiks – toodete ja teenuste ostmine WWW kaudu, kasutades enamasti turvalisi ühendusi ja elektroonilisi makseteenuseid, näiteks krediitkaardimaksete autoriseerimist.

Tänapäeval hõlmab e-äri väga laia valikut äritegevusi ja -protsesse, alates e-pangandusest kuni offshore-tootmise ja e-logistikani. Kui WWW 1994. aastal esimest korda laiemale üldsusele tuttavaks sai, ennustasid paljud ajakirjanikud ja asjatundjad e-ärist olulise majandussektori kujunemist. Siiski võttis ligikaudu neli aastat, kuni turvalisusprotokollid (nt HTTPS) arenesid ja levisid. Ajavahemikul 1998–2000 lõi suur hulk firmasid USAs ja Euroopas endale algelise kodulehe.

Kuigi paljud „puhtad” e-ärid kadusid dot.com-i krahhi ajal 2000. ja 2001. aastal, teadvustas enamik ülejäänud kaupmehi endale, et need firmad olid leidnud väärtuslikke nišiturge, ning hakkasid oma kodulehtedele lisama e-äri võimalusi. Näiteks pärast online-toidukaupademüüja Webvani kadumist alustasid kaks traditsioonilist supermarketiketti, Albertsons ja Safeway, e-äri tütarfirmadega, mille vahendusel tarbijad said toiduaineid interneti kaudu tellida. E-äri ilmumine alandas märgatavalt paljude kaubatüüpide müügibarjääri ja nüüd saavad paljud kodus töötavad inimesed kasutada internetti kaupade müügiks.

Edutegurid

Paljudel juhtudel on e-äriga tegelev ettevõte edukas mitte ainult tänu oma tootele, vaid kompetentsele juhtimismeeskonnale, heale müügijärgsele teenindusele, hästi organiseeritud äristruktuurile, võrgu infrastruktuurile ning turvatud, hästikujundatud kodulehele. Firma, kes tahab olla edukas, peab hästi oskama kahte asja: kasutada tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi ning klienditeenindust.

Tehnilised ja organisatsioonilised aspektid

1. Piisaval määral keskendumine turu-uuringutele ja analüüsile. Korraliku äriplaneerimise ning nõudluse ja pakkumise põhimõtted kehtivad ka e-äris. Äriline läbikukkumine on e-äris samasugune oht kui igas teises äri vormis.
2. Infotehnoloogiastrateegiaga varustatud tasemel juhtimismeeskond. Firma IT-strateegia peaks olema osa äri arendamisest.
3. Klientidele lihtsa ja turvalise maksete sooritamise mooduse pakkumine. Krediitkaardi kasutamine on kõige populaarsem maksete edastamise viis internetis, suurem osa online-maksetest tehakse krediitkaartidega. Minevikus edastati krediitkaartide numbrid turvaliselt kliendilt kaupmeheni sõltumatute makseportaalide abil. Selliseid sõltumatuid makseportaale kasutatavad paljud väikeettevõtjad ja kodutöötajaid sageli ka praegu. Enamik kaupmehi kasutab tänapäeval ülekannete tegemiseks pankade ja krediitkaardifirmade teenuseid.
4. Usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine. Paralleelsed serverid, riistvara paljusus, ebaõnnestumiskindel tehnoloogia, info krüpteerimine ja tulemüürid aitavad seda nõuet ellu viia.
5. Kliendisuhetele 360kraadise ülevaate tagamine, et kõik töötajad, hankijad ja partnerid omaksid kliendist täielikku, ühtset ettekujutust. Siiski ei pruugi klientidele selline jälgimine meeldida.
6. Äriliselt kindla ärimudeli loomine.
7. Elektroonilise väärtusahela rajamine, mis keskendub „piiratud” hulgal peamistele pädevustele – vastandina one-stop-kauplustele. (Korraliku programmeerimise korral võivad elektroonilised poed paista spetsialiseerunud või laia profiiliga.)
8. Uusima või peaaegu uusima tehnoloogia kasutamine ning tehnoloogia uuendustega kaasaminek (pidades siiski meeles, et äri põhialuseid tehnoloogia ei mõjuta).
9. Organisatsiooni loomine, mis suudab piisavalt kiiresti reageerida muutustele majandus-, sotsiaal- või füüsilises keskkonnas.
10. Atraktiivne kodulehekülg. Värvide, graafika, animatsioonide, fotode, šriftide ja lehe valge osa maitsekas kasutamine.
11. Äriprotsesside sujuvaks tegemine, kasutades võimalusel reorganiseerimist ja infotehnoloogiat.
12. Tootest või teenusest täieliku arusaamise pakkumine, mis ei sisalda endas vaid täielikku tooteinfot, vaid ka häid konsultante.

Loomulikult peab e-äris tegutseja olema aus oma toote ja selle kättesaadavuse asjus, tagama tarnekindluse ning käsitlema kiiresti ja efektiivselt kaebusi. Internetikeskkonna unikaalne omadus on, et igal tarbijal on võimalik saada müüja kohta palju rohkem infot kui n-ö tavalises poes. (Loomulikult võivad tarbijad uurida internetis ka tavapoodi, enne kui seda külastavad, seega see eripära ei laiene igale juhtumile.)

Kliendikogemus

Edukas firma peab pakkuma oma klientidele nauditava ja kasuliku kogemuse. Tegureid, mis seda võimaldavad, on palju. Mõned neist:

1. Väärtuse pakkumine klientidele. Kaupmehed saavad seda teha, pakkudes toodet või tootesarja mitteelektroonilise äriga võrreldes soodsama hinnaga.
2. Teenuse ja jõudluse pakkumine. Selle eesmärgi täitmisele aitab kaasa kiire ja kasutajasõbraliku ostukogemuse pakkumine, täpselt nagu seda teeks luust ja lihast müüja.
3. Ajendi pakkumine kliendile ostu sooritamiseks ja tagasipöördumiseks. Müügitoetused selle eesmärgi täitmiseks võivad sisaldada kuponge, eripakkumisi ja allahindlusi. Ristviidetega kodulehed võivad samuti aidata.
4. Personaalse tähelepanu pakkumine. Isikupärased kodulehed, ostupakkumised ja personaalsed eripakkumised võivad osaliselt asendada näost näkku suhtlemist tavapärases müügikohas.
5. Kogukonnatunde pakkumine. Siin võivad olla abiks jututoad, vestlusringid, kliendi tagasiside küsimine ja lojaalsusprogrammid.
6. Kliendi kogu kogemuse omamine. E-kaupmehed edendavad seda, käsitledes iga kliendipoolset sisendit osana kogu kogemusest – kogemusest, mis muutub brändi sünonüümiks.
7. Võimalus kliendil ennast ise aidata. Selles osas on abimeheks iseteenindust võimaldav koduleht, mida on kerge ilma abita kasutada. Selline koduleht sisaldab kogu tooteinformatsiooni, infot ristmüügi kohta, nõuandeid alternatiivsete toodete kohta ning tarne- ja lisaseadmete valikuid.
8. Kliendil tarbida aitamine. Internetis jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja online-kaubamajad pakuvad selleks ammendavat võrdlevat infot ja mugavaid otsinguvõimalusi. Lisaks aitavad kliendil otsuseid langetada kaupade koostisosade info ning tervishoiu- ja ohutuse info avaldamine.

Probleemid

Isegi siis, kui e-kaupade ja teenuste pakkuja järgib eeskujuliku e-äri strateegia kujundamiseks kõiki neid võtmetegureid piinliku täpsusega, võib ette tulla probleeme. Võimalike probleemide allikateks on:

1. Suutmatus mõista kliente – miks nad ostavad, kuidas nad ostavad. Kõige väärtuslikumadki tooted võivad jääda müümata, kui tootjad ja edasimüüjad ei mõista kliendi harjumusi, ootusi ja motiive. Seda probleemi aitavad e-äris, nagu ka traditsioonilises äris, lahendada ennetavad ja keskendatud turu-uuringud.
2. Suutmatus hinnata konkurentsi. Ettevõtjal võib olla tahe luua raamatute e-kaubandusega tegelev ärimudel, kuid puududa võime konkureerida Amazon.com-iga.
3. Oskamatus näha ette keskkonna reaktsiooni. Mida konkurendid ette võtavad? Kas nad toovad turule konkureerivad tooted või konkureerivad veebilehed? Kas nad täiendavad oma teenustevalikut? Kas nad üritavad konkurenti saboteerida? Kas puhkeb hinnasõda? Kuidas valitsus käitub? Just nagu mitte-elektroonilise äri puhulgi, võib tagajärgi mõnevõrra leevendada konkurentsi, ettevõtete ja turgude uurimine.
4. Ressursside kompetentsuse ülehindamine. Kas personal, riistvara, tarkvara ja protsessid tulevad valitud strateegiaga toime? Kas on puudujääke töötajate ja juhtijate oskustes? Selliste probleemide lahendamiseks on vaja põhjalikult ressursse planeerida ja töötajaid koolitada.
5. Suutmatus koordineerida. Kui kasutatavad aruandluse ja kontrolli meetodid ei toimi, võiks valida organisatsioonile lameda ja paindlikuma struktuuri, mis võib aidata koordineerimisele kaasa, kuid ei pruugi seda teha.
6. Suutmatus kaasata nõukogu oma tegevusse. Selle tulemusena juhtub sageli, et eesmärgi saavutamiseks ei saada piisavalt ressursse. Probleemi ennetamiseks võiks nõukogu kaasata projekti juba algusest saadik.
7. Suutmatus kaasata töötajaid. Kui töötajatele ei ole strateegiat selgitatud või kui neil puudub terviklik pilt, võib abi olla koolituste korraldamisest töötajatele ja lisatasude kehtestamisest.
8. Ajaliste nõuete alahindamine. E-äri käivitamine võib nõuda hulgaliselt aega ja raha. Tööde ajastuse ja järjestuse valesti planeerimine võib endaga kaasa tuua tõsise eelarve ületamise. Kasumi teenimisega tuleb võib-olla oodata, kuni turuosa on hõivatud.
9. Suutmatus järgida plaani. Algse plaani puudulik lõpuleviimine ja plaanist kinnipidamise ebapiisav jälgimine võivad tekitada probleeme. Selle lahenduseks on standardsed vahendid: võrdlusuuringud, väljundid, kõrvalekallete jälgimine ning kõrvalekallete eest trahvide ja tasude määramine. 10. Organiseeritud kuritegevuse ohvriks langemine. Paljud kurjategijad näevad internetis uut tuluallikat. Peamised meetodid sellest kasu saamiseks on identiteedivarguse tehnikate kasutamine, et tellida hinnalisi kaupu süütute kõrvaliste isikute arvele ja seejärel kaubad kiirelt rahaks teha, või väljapressimine kompromiteeritud ”zombiarvutite” võrgu abil, korraldades veebilehekülje vastu teenusetõkestusründeid, kuni selle haldaja ”katust” maksma hakkab.
11. Suutmatus olla valmis ootamatusteks. Sageli juhtub, et alustavad ettevõtted ei ole arvestanud projekti lõpuleviimiseks kuluva aja, raha või ressursside hulgaga ja neid jääb edust lahutama vajalike komponentide puudus.

Toote sobivus

Mõned tooted või teenused sobivad paremini internetimüügiks; teised aga lähevad paremini kaubaks poodides. Krediitkaardid on jätkuvalt internetis ostetavate kaupade ja teenuste eest tasumisel eelistatuim vahend, kuid Celenti prognoosi kohaselt moodustavad 2009. aastal 26% e-äri käibest muude meetoditega sooritatud maksed.[1]

Paljud edukad puhtvirtuaalsed ettevõtted pakuvad digitaalseid tooteid (sh info ladustamise, taastamise ja muutmise teenuseid), muusikat, filme, kontoritarbeid, haridust, kommunikatsiooni, tarkvara, fotograafiat ja finantstehinguid. Sellist tüüpi ettevõtted on näiteks Google, eBay ja Paypal. Muud edukad turustajad kasutavad kaupade müügi korraldamiseks ilma laovarudeta näiteks hulgimüüjate vahendamise või partnerturunduse meetodeid. Sellised on näiteks paljud eBay müüjad.

Virtuaalsed turustajad võivad edukalt müüa ka mõnesid mittedigitaalseid tooteid ja teenuseid. Üldjuhul on sellistel toodetel kõrge hinna ja kaalu suhe, nad võivad sisaldada piinlikke oste, olla tellitud kaugel asuvale ostjale või voodihaigetele. Postkasti mahtuvad kaubad – CDd, DVDd ja raamatud – sobivad virtuaalseks turustamiseks ideaalselt. Sellele valdkonnale on ajalooliselt keskendunud ka Amazon.com, üks vähestest järelejäänud dot-com-i ettevõtetest.

Samuti on mugav internetis müüa näiteks varuosi nii tarbijakaupadele (nt pesumasinad) kui ka tööstusseadmetele (nt tsentrifuugpumbad). Sageli tellivad jaemüüjad varuosi eraldi, sest üldjuhul neid kauplustes ei hoita – sellistel puhkudel ei võistle e-äri lahendused varuosade pakkumisel jaekaubandusega, vaid nende tellimissüsteemiga. Selles nišis võib eelise saavutamiseks pakkuda klientidele täpset ja usaldusväärset infot varuosa kohta, mida just nende tootemudelil tarvis on, näiteks varuosade pakkumise teel seerianumbrite järgi.

Puudused

E-äril on ka mitmeid puudusi. Peamiseks probleemiks on pettused, mille puhul kasutaja sisestab oma andmed (nime, pangakaardi numbri, vanuse, riikliku kindlustuse numbri) veebilehele, mis paistab turvaline, kuid tegelikult ei ole seda. Neid andmeid võidakse kasutada, et varastada kliendilt raha või sooritada oste, millest klient ei saa teadagi enne, kui hilja on. Kui selline info satub valedesse kätesse, võidakse inimese identiteet varastada ja tema nime alt veel rohkem sedasorti kuritegusid sooritada.

E-äriks vähem sobivad tooted on sellised, mille väärtuse ja kaalu suhe on madal, millel on lõhn, maitse või puudutatavad osad või mida tuleb selga proovida – peamiselt riided – ja tooted, mille puhul on oluline värvide täpsus. Siiski toimetab Tesco.com edukalt Suurbritannias klientidele toidukaupa, vaatamata sellele, et paljud nende kaubad on üldkaubad, ja Ameerika Ühendriikides on laialt levinud rõivamüük internetis. Internetis müüb oma kaupa ka ümbertöötlusprogramm Cheapcycle, lahendades madala väärtuse ja kaalu suhte probleemi, luues erinevatesse piirkondadesse erinevaid rühmi, mis võimaldab transpordikulud väiksena hoida.

Vastuvõtt

Kliendid on e-äri mudeliga kohanenud vähem innukalt, kui selle propageerijad algul eeldasid. Elektrooniliselt sooritatud ostude arv on kasvanud aeglaselt isegi e-äriks sobivates tootekategooriates. Aeglasele käivitumisele võib leida mitmeid põhjuseid, sealhulgas:

  • Mure turvalisuse pärast. Paljud keelduvad kasutamast internetis krediitkaarte varguste ja krediitkaardipettuste hirmus. 
  • Vahetu tagasiside puudumine enamiku e-ostude (mittedigitaalsete toodete) puhul. Toodet ostes tunneb klient heameelt, kui saab seda kasutada ja näidata. Kui ostu kohalejõudmist tuleb oodata päevi või nädalaid, siis seda emotsiooni ei kaasne. 
  • E-ärile ligipääsu probleemid, peamiselt vaestes majapidamistes ja arengumaades. Puudulik juurdepääs internetile mõnedes sektorites vähendab e-äri potentsiaali tunduvalt. 
  • Poeskäimise sotsiaalne aspekt. Mõnedele inimestele meeldib vestelda müügipersonali, teiste poesviibijate, oma kaaslastega: sellist ostuteraapia sotsiaalset külge internetis ostmisel ei ole. 
  • Halva kujundusega, vigu täis e-poed, mis vihastavad kasutajaid ja panevad neid leheküljelt lahkuma. 
  • E-jaemüüjate kõikuv tagastuspoliitika või raskused toodete vahetamisel/tagastamisel.

Viited allikatele

1] Celent Report: Celenti 2006. aasta 25. mail avaldatud numbrid.

- Chaudhury, Abijit; Jean-Pierre Kuilboer (2002). „e-Business and e-Commerce Infrastructure”. McGraw-Hill.
- Frieden, Jonathan D. & Sean Patrick Roche (19.12.2006), „E-Commerce: Legal Issues of the Online Retailer in Virginia”, Richmond Journal of Law & Technology 13 (2).
- Kessler, M. (2003). „More shoppers proceed to checkout online”. 13. jaanuar 2004
- Nissanoff, Daniel (2006). „FutureShop: How the New Auction Culture Will Revolutionize the Way We Buy, Sell and Get the Things We Really Want”, Hardcover, The Penguin Press, 246 pages.
- Seybold, Pat (2001). „Customers.com.” Crown Business Books (Random House).

Lühendatult wikipedia.com-ist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles