Logistika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Logistika
on kaupade, energia, informatsiooni ja muude ressursside, nagu tooted, teenused ja inimesed, tootmispaigast turule liikumise korraldamise ja kontrollimise kunst ja teadus. Ilma professionaalse logistilise toetuseta on keeruline või peaaegu võimatu mistahes rahvusvaheline kaubavahetus, globaalsed impordi-ekspordiprotsessid, toorainete rahvusvaheline ümberpaigutamine ning tootmisprotsessid. Logistika seisneb informatsiooni, transpordi, inventari, ladustamise, materjalide käitlemise ning pakendamise protsesside kooskõlla viimises. Logistika vastutusalasse jäävad toorainete geograafiline ümberpaigutamine, tööprotsessid ning vajadusel lõppladustamine, kõik võimalikult väikeste kulutustega.
Saamislugu ja definitsioon
Sõna „logistika“ pärineb Antiik-Kreeka sõnast
logos
(
λόγος
), mis tähendab „suhe, sõna, kalkulatsioon, põhjus, kõne, pidulik kõne”.
Arvatakse, et logistika mõiste on tulenenud sõjaväe vajadusest varustada ennast, kui liiguti baasidest eesliinile. Antiik-Kreekas, Bütsantsis ja Rooma impeeriumis olid militaarametnikud, keda kutsuti logistika’teks ning kes vastutasid finantsilise poole ja varustusega seotud küsimuste eest.
„The Oxford English Dictionary” defineerib logistikat järgmiselt: „militaarteaduse haru, mis tegeleb materjalide, personali ja abivahendite hankimise, säilitamise ja transportimisega.” Teises sõnaraamatus leiduv definitsioon ütleb: „ressursside ajaliselt piiritletud paigutamine”. Tavaliselt tõlgendatakse logistikat inseneritöö osana, mis loob pigem „inimsüsteeme” kui „masinsüsteeme”.
Logistikakorraldus
Logistikakorraldus on varustamisahela see osa, mis planeerib, rakendab ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud informatsiooni tõhusust, efektiivset edastust ja tagasivoolu ning ladustamist tekkepaiga ning tarbimiskoha vahel vastavalt tarbijate nõudmistele. Logistikakorralduse alal töötavat professionaali nimetatakse logistikuks.
Ärilogistika
Logistika kui ärikontseptsioon tekkis alles 1950. aastatel. Selle põhjuseks oli eelkõige mingi konkreetse äri materjalidega varustamise järjest kasvav keerukus ning toodete tarnimise globaalselt pikenev ahel, mis tekitas vajaduse vastava ala spetsialistide järele, keda nimetatakse varustamisahela logistikuteks. Seda võib defineerida ka kui „õige asja omamine õiges koguses õigel ajal õiges kohas õige hinnaga” . Tegemist on protsessiteadusega, mis hõlmab kõiki tootmisharusid. Logistiku töö eesmärk on korraldada projekti elluviimise kõigi tsükleid, tarnimisahelate toimimist ja tulemuslikkust.
Äris võib logistikal olla sisemine fookus (sisenev logistika) või väline fookus (väljuv logistika), mis hõlmab materjalide liikumist ja ladustamist tekkepaigast tarbimiskohani. Kvalifitseeritud logistiku põhiülesanded on varude haldamine, soetamine, transportimine, ladustamine, vastav konsulteerimine ning nende tegevuste planeerimine ja organiseerimine. Logistikud kombineerivad kõigi nende funktsioonide professionaalseid teadmisi, et kindlustada organisatsiooni ressursside koordineeritus. Logistikal on kaks fundamentaalselt erinevat vormi. Üks optimeerib stabiilset materjalide liikumist omavahel seotud transpordi- ja laovõrgustikus. Teine koordineerib mingi konkreetse projekti läbiviimiseks vajalikke ressursse.
Tootmislogistika
Seda terminit kasutatakse tootmisesiseste protsesside kirjeldamiseks. Tootmislogistika eesmärk on kindlustada, et iga masin ja töökoht oleks varustatud õige kvaliteediga õiges koguses õige tootega õigel ajahetkel.
Küsimus ei ole mitte lihtsalt transpordis, vaid selles, et kontrollida ja kiirendada vooge väärtust lisavate protsessidega ning elimineerida väärtust mitte lisavad protsessid. Tootmislogistikat saab rakendada nii vanades kui ka uutes tehastes. Tootmine toimivas tehases on pidevalt muutuv protsess. Masinaid vahetatakse välja ning lisatakse uusi, mis võimaldab vastavalt täiustada ka tootmislogistikat. Tootmislogistika annab vahendid klientide heakskiidu ning majanduslikku efektiivsuse saavutamiseks.
Tootmislogistika muutub järjest tähtsamaks seoses tootepartiide suuruse vähenemisega. Paljudes tööstusharudes (näiteks mobiiltelefonide tootmine) kuulub „partii suurusega üks ühik” lähimate eesmärkide hulka, nii on võimalik ka üksiku tarbija nõudmisi efektiivselt täita. Toodangu teekonna teadmine ja jälgimine, mis on üks põhilisi tootmislogistika komponente (tulenevalt toote turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamisest), muutub samuti järjest tähtsamaks, seda eriti auto- ja meditsiinitööstuses.
Lühendatult wikipedia.com-ist.