Teadmusjuhtimine

Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse.

Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgematasemeline innovatsioon.

Teadmiste edastamine (üks teadmusjuhtimise aspekte) on alati ühes või teises vormis olemas olnud. Näiteks võib tuua kolleegide nõupidamisi, ametlikku õppeaega, firmade raamatukogusid, kutseõpet ja mentoriprogramme. Alates kahekümnenda sajandi lõpust on rakendatud sel eesmärgil ka sellist tehnoloogiat nagu teadmiste andmebaasid ja ekspertsüsteemid.

Teadmusjuhtimise programmide eesmärgiks organisatsioonis on juhtida teadmiste ehk intellektuaalse kapitali loomise, identifitseerimise, kogumise ja kasutamise protsesse. Seega püütakse teadmiste juhtimise abil koondada erinevaid mõttekäike ja praktikat, mis on seotud:

• töötajate intellektuaalse kapitali ja töölistega teadmistepõhises majanduses 
• õppiva organisatsiooni ideega 
• erinevate organisatsiooniliste tegevustega, nagu praktikarühmad ja firmade kataloogid selleks, et leida võtmetöötajaid ja eksperte 
• erinevate tehnoloogiatega, nagu teadmiste andmebaasid ja ekspertsüsteemid, konsultatsioonipunktid, firmade sise- ja välisvõrgud, sisujuhtimine, viki-veebilehed ja dokumendihaldus

Kuigi teadmusjuhtimine on tihedalt seotud organisatsioonilise õppimisega, eristab seda organisatsioonilisest õppimisest suurem keskendumine konkreetsete teadmiste juhtimisele ja teadmiste edastamise kanalite loomisele.

Teadmusjuhtimine on loonud uued organisatsioonisisesed rollid ja kohustused, mille üheks esimeseks näiteks on teadmiste juhtivametniku koha loomine. Viimastel aastatel on esile kerkinud ka isiklike teadmiste juhtimine, mille abil inimesed saavad kohandada teadmiste juhtimise kogemusi ka oma isiku suhtes, oma rolli suhtes organisatsioonis ja oma karjääri edendamiseks.

Kuigi teadmusjuhtimist kasutatakse kõikides tööstusharudes ja üha enam ka valitsuses, on see pidevalt arenev teadusharu, millesse panustavad paljud ning laias seisukohtade skaalas, milles väljenduvad teadmiste juhtimise head kogemused.

Teadmusjuhtimise käsitlused

Teadmusjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda järgmistest seisukohtadest:

• tehnotsentristlik: keskendub tehnoloogiatele, ideaaljuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni 
• organisatsiooniline: kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega 
• ökoloogiline: inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemina.

Lisaks sagenevad teadusharu arenemisel teaduslikud debatid nii teadmusjuhtimise teoorias kui ka praktika raames.

Teadmiste omandamise etapid

Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ja nende ajal.

Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi.
Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ning kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis.

Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustuslikku aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud.

Teadmiste juhtimise vahendid

Ajalooliselt on teadmusjuhtimisel organisatsioonis kasutatud erinevaid vahendeid, sh ekspertsüsteeme, teadmiste andmebaase, infojuhtimise erinevaid liike, tarkvaraalast nõustamist, dokumendihaldussüsteeme ja muid infotehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad teadmisvoogude liikumist organisatsioonis.

Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine.
On olemas ka mitmeid teadmiste juhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.

Lühendatult wikipedia.com-ist.