Planeerimine

Planeerimine on psühholoogiline protsess mõtlemaks, mida on vaja ette võtta, et luua soovitud tulevikku, kasutades teatud skaalat.

See mõtlemise protsess on oluline nii plaani loomisel ja täiustamisel kui ka integreerimisel teiste plaanidega. Terminit kasutatakse ka selliste formaalsete protseduuride kirjeldamiseks nagu dokumentide või diagrammide koostamine või koosolekute korraldamine, et arutada olulisi sidusteemasid, soovitud eesmärke ning järgitavat strateegiat. Lisaks sellele on planeerimisel erinevad tähendused sõltuvalt sellest, kas seda kasutatakse poliitilises või majanduslikus kontekstis.

Planeerimine kujutab endast tegevust ja ametit, mis assotsieerub planeerimise kui iseseisva tegevusvaldkonnaga (maakasutuse planeerimine, linnaplaneerimine või ruumiline planeerimine). Planeerimine on eesmärgi saavutamise protsess. See on äri kasvatamise detailne plaan ja arenguteede kaardistus, mis aitab määrata nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid eesmärke. Planeerimine on sihtide seadmine, pidades silmas lõppeesmärki ning ressursse.

Planeerimine on nii teadlik kui ka alateadlik tegevus. See on ennetav otsustamisprotsess, mis aitab raskustega toime tulla, tulevase tegutsemiskava valik võimalike alternatiivide hulgast. Planeerimine on protsess, mis hõlmab omavahel võrguna seotud otsuste tegemist ja hindamist. See on missioonide ja eesmärkide valimine ning teadmiste ülekanne tegevusse.

Planeeritud tegevus annab võrdluses planeerimata tegevusega paremaid tulemusi. Juhi tööks on planeerimine, jälgimine ja kontrollimine. Planeerimine ja eesmärkide püstitamine on organisatsiooni tähtsad iseloomustavad tunnused, nii on see organisatsiooni kõikidel tasanditel. Planeerimine hõlmab plaani, mõtlemise protsessi, tegevust ning elluviimist. See tagab suurema kontrolli tuleviku üle. Planeerimine on ette ära otsustamine, mida, kuidas ja millal tehakse ning kes seda teeb, see on justkui sild organisatsiooni hetkepositsiooni ja soovitud positsiooni vahel. Planeerimisfunktsioon hõlmab endas eesmärkide püstitamist ning nende loogilist järjestamist.

Plaani eesmärk

Nagu pole olemas kahte ühesugust organisatsiooni, pole sarnased ka nende plaanid. Seega on plaani ette valmistades oluline silmas pidada ettevõtte vajadusi. Plaan on ettevõtte tähtis tahk, see täidab kolme olulist funktsiooni: esiteks aitab see juhtkonnal selgitada, fokuseerida ning uurida ettevõtte või projekti arengut ning tulevikuväljavaateid. Teiseks tagab see läbimõeldud ja loogilise raamistiku, milles ettevõte saab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul areneda ning äristrateegiaid järgida. Ja kolmandaks pakub plaan orientiiri, mille taustal saab tegelikku asjade käiku mõõta ja hinnata.
 
Milline peaks plaan olema?

Plaan peaks olema realistlik vaade ootustele. Sõltuvalt tegevusest saab plaan olla pikaaegne, keskmise ulatusega või lühiajaline. Plaan on raamistik, milles ettevõttel tuleb tegutseda. Juhtkonna jaoks, kes otsib välist tuge, on plaan tähtsaim dokument ning kasvu võti. Põhjaliku plaani ettevalmistamine ei taga automaatselt edu, kuid plaani puudumine viib peaaegu alati läbikukkumiseni.

Planeerimisprotsessi tähtsus

Plaan aitab vältida vigu ning avastada peidetud võimalusi, veenva organisatsiooniplaani väljatöötamine on hädavajalik. Planeerimisprotsess võimaldab juhtkonnal täpsemalt mõista, mida soovitakse saavutada ning millal ja kuidas on see võimalik.
Hästi ettevalmistatud äriplaan näitab, et juhid tunnevad asja ning on mõelnud läbi ettevõtte arengu seoses toodete, juhtimise, finantside ning, mis kõige olulisem, turgude ja konkurentsiga.

Plaani ettevalmistamine

Plaani ei koostata uisapäisa. See valmistatakse ette pärast põhjalikku ja ulatuslikku uuringut. Juhtkond peab põhjaliku äriplaani jaoks:

• selgelt ja kirjalikult sõnastama eesmärgi, selle peaks sõnastama võimu omav isik ning eesmärk peab olema realistlik, konkreetne, vastuvõetav ja hõlpsalt mõõdetav 
• määratlema kõik peamised käsitlemist vajavad teemad 
• vaatama üle tegevuse minevikus 
• määratlema nõudmised eelarvele 
• keskenduma strateegiliselt olulistele teemadele 
• välja selgitama, millised on nõudmised ning kuidas neid tagatakse 
• määrama, milline võiks olla plaani pikkus ja struktuur 
• määratlema kontseptsiooni puudused ja lüngad 
• valima rakendatavad strateegiad 
• vaatama plaani perioodiliselt üle

Planeerimine on samuti juhtkonna funktsioon, mis on seotud organisatsioonilise käitumise tulevikueesmärkide määratlemisega ning nende eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete ja ressursside kindlaksmääramisega. Eesmärkide saavutamiseks võivad juhid koostada äri- või turundusplaane. Planeerimine on alati sihipärane, sihiks võib olla kindlate eesmärkide või tulemuste saavutamine. Planeerimine aitab olemasolevat aega ning ressursse kasutades nende eesmärkide või tulemusteni jõuda. Ka aja- ja ressursikulu minimeerimine nõuab hoolikat planeerimist.

Lühendatult wikipedia.com-ist.