Ärieetika

Ettevõtte vastutus ja ärieetika on teemad, mis on eriti viimase kümne aasta jooksul palju kõneainet pakkunud, võib isegi öelda, et need on ühed olulisemad, kuid samas ka kõige vähem mõistetud teemad tänapäeva ärielus. Ärieetika kasvava populaarsuse üks põhjus on firmade vajadus hoida endast positiivset arvamust tarbijate, konkurentide ja kogu ühiskonna silmis, millest sõltub otseselt nende edu ja käekäik. Kui varem peeti ärieetikat oluliseks, kuna ethics pays ehk eetika on kasulik, siis nüüd pigem ethics matters ehk eetika loeb, eetika on oluline.
Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi eetiliste otsustega ka oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele.

Mis on ärieetika?

Tegelikult ei ole ärieetikas midagi müstilist. Kõik algab ikka meist endist. Inimesed on need, kes loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Organisatsiooni (ettevõtte) väärtuse määravad just inimesed, mitte masinad ega hooned. Organisatsiooni tegutsemispõhimõtted saavad alguse inimeste põhimõtetest: mida peetakse õigeks ja mida valeks.
Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele). Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised.
Üldiselt tegeleb ärieetika valdkond küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad ja vastutus tähendab ettevõtte tegevuse tulemuste ning mõju eest vastutuse võtmist.

Ärieetika temaatika alla võiks paigutada näiteks alljärgnevad küsimused:

• Kas müügimees võiks kliendile korraldatud tootepresentatsioonil välja jätta faktid toote nigela ohutusstandardi kohta? 
• Kas raamatupidaja peaks andma teada auditi käigus välja tulnud ebakorrektsusest, teades, et tõenäoliselt klient vallandab firma seda tehes? 
• Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks?

Nendele küsimustele vastamine võib tunduda esmapilgul väga lihtne, kuid tuleb silmas pidada, et hoolimata otsuste legaalsusest (vastavusest seadustele), on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui vaid õige ja vale. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt mustvalgeid vastuseid.

Defineerime eetikat

Definitsiooni kohaselt sisaldab eetika moraali ja valikute uurimist, oma olemuselt on seotud mõistetega õige versus vale, hea versus halb ning seda mitmete hallide toonidega eeldatavas mustvalges maailmas. Eetikat saab defineerida ka kui teadust käitumise või väärtuste juhtimisest. Väärtused on põhilised veendumused ja põhimõtted. Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks ning nendeks väärtusteks võib nimetada ausust, ausameelsust, lubaduste pidamist, usaldatavust, avatust, teistest hoolimist, austust, kodanikutunnet, parima poole püüdlemist ja arvestamist.
Eetikas on küll mitmeid erinevaid lähenemisi ja printsiipe, mida võib kohati isegi vastandlikeks pidada (kas pidada olulisemaks tegu ennast või selle tagajärgi, vahendeid, motiive või inimese iseloomu, õiglust või kohustusi, suhteid või situatsiooni olemust), kuid olulisem on see, et eetika on katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. Seega võtab eetika kokku need põhireeglid, mille järgi me oma igapäevast elu elame (või peaksime elama), ja hoiab meid n-ö õigel kursil.
Üldlevinud seisukohtade järgi jaguneb enamiku inimeste elu selgelt kahte rolli: tööelu ja isiklik elu. Rääkides ettevõtte vastutusest äritegevuses, ei saa mööda minna eetikast, mida paljud peavad ka vastutustundliku käitumise võrdkujuks. Ettevõtluses samastatakse vastutustundlikku käitumist eetilise käitumisega. Selles kontekstis vaadatuna on eetika õigete ja heade asjade tegemine töökohal ja äripartneritega suheldes. Organisatsiooni sees võib ärieetikaks võib nimetada organisatsiooni väärtuseid ja viisi, kuidas neid järgitakse tegelikus elus. Selliste väärtustena nimetatakse kõige sagedamini ausust, rikkumatust/terviklikkust, austust, usaldust, vastutust.
Üldiselt peetakse eetiliseks käitumiseks sellist käitumist, mis arvestab mitte ainult endaga, vaid ka mõjuga teistele, ja ärieetika on käitumine, mis arvestab äritegevuse mõjuga kõikidele, kes on ettevõtte tegevusega seotud. Eetikat on ka defineeritud kui püüdlemist „hea elu poole”, seega võib ärieetikat võib vaadata kui püüdlust hea, st tasakaalustatud ärielu poole. Meile kõigile on tähtis meie endi elu kvaliteet, kuid seda saab parandada saab tehes midagi, mis meile meeldib, ja tehes seda hästi.

Eetika avaldub meie tegudes ja otsustes

Eetika avaldub inimeste tegudes ja otsustes, selles, milliseid kriteeriume arvesse võetakse, mille alusel mingi tegu või otsus tehakse. Kõik meie teod ja otsused sisaldavad moraalseid küsimusi ja teemasid, seda nii tööga seotud kui ka mitte seotud valdkondades, ja iga meie tegu ja otsus sisaldab meie endi väärtusi, seda, mida me peame oluliseks ja tähtsaks. Need väärtused on oluliseks kriteeriumiks otsuste langetamisel ja võimalike lahendite valikul ning kõik meie teod ja tehtud otsused peegeldavad meie väärtusmaailma. Kuid otsust tehes suudab inimene tavaliselt arvesse võtta maksimaalselt 1–3 temale kõige olulisemat väärtust ja just neist on tema otsused ja teod tingitud.
Esmapilgul tundub tihti, et eetika äritegevuses ja organisatsioonides tähendab lihtsalt tervele mõistusele ja isiklikule eetilise arusaamisele toetumist oma tegevuses. Tegelikult on see valdkond ja sellega seonduvad teemad, küsimused ja probleemid tunduvalt laiemad ning sügavamad.
Konkreetsete situatsioonide puhul alati vaid tervest mõistusest ja sisetundest ei piisa. Eetilisi probleeme kerkib esile pidevalt ja tihti on need üsna komplekssed, neid pole võimalik väga konkreetselt määratleda ega ka täpselt ette näha. Tihti juhtub, et eetika peale hakatakse mõtlema siis, kui midagi on juba juhtunud, samas iseloomustab tarku juhte just see, et võimalikele probleemidele mõeldakse ennetavalt. Seetõttu saab eetikat pidada riskide juhtimise oluliseks osaks.
Eetika seab meile väljakutse põhjendada ja hinnata otsuseid, selle asemel et järgida pimedalt oma tundeid või autoriteete. Üldiselt saab väita, et eetilised probleemid pole üldse teadvuse probleemid, vaid tegutsemise probleemid. Nad ei ole intellektuaalsed probleemid, vaid tahte probleemid. Eetikat appi võttes saame me teha selle kõige õigema otsuse, mida hiljem ei tule kahetseda ei meil endil ega kellelgi teisel.