Istume enne teeleminekut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Umbes 2500 aastat tagasi elas kusagil Vahemere ääres mees nimega Epicharmos. Elas ja kirjutas komöödiaid.



Vaevalt ta selles osas päris esimene oli. Kuid kuna varasemaid naljamehi keegi ei mäleta, siis peamegi teda kõige esimeseks komöödiakirjanikuks.



Tollel Epicharmosel on üks lugu, mis räägib võlgnikust, kes võlausaldajale seletab, et kuna kõik on muutumises, siis ei ole tema enam see mees, kes raha laenas. Võlausaldaja virutab mehele seepeale vastu pead ja kui too kisama hakkab, siis selgitab, et pole vaja muretseda, tema ei ole ka enam see mees, kes löögi andis.



Praegu mängitakse sama stseeni Eesti ja maailma pankades iga päev kümneid ja tuhandeid kordi. Inimene ütleb pankurile, et ta ei jaksa laenu endise tempoga tagasi maksta. Enam pole endine aeg. Abikaasa jäi tööst ilma ja kes teab, millal ise ka. Pankur noogutab mõistvalt ja ütleb, et tõesti pole endine aeg. Kinnisvara turuväärtus on kahanenud ja inimene peaks otsima lisatagatisi. Muidu peab pank laenu üldse tagasi võtma. Ütleb veel, et ta inimesena mõistab inimest täielikult, kuid reeglid on reeglid.



/---/



JÄTKUB



Teksti lõpuni lugemiseks saatke palun kiri aadressil

kolumn@bda.ee

märgusõnaga TELLIN ja lisage sinna juurde, kes te olete ja mida teete. Mind huvitab, kes mu tekste loevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles