Kvaliteedist on saanud tootmisstiil

Tootmisettevõtete üks eesmärk on kindlasti toota kliendile miinimumkuluga kvaliteetset toodet. Praeguseks on saanud kvaliteedist tootmisstiil, mitte protsess – seda kinnitavad ettevõtjad Arvo Türner (OÜ Combiwood, välisvoodrilaua tootmine) ning Vahur Roosaar (AS Wendre, tekstiilitööstus).

Mõlemad juhid hindavad kõrgelt kulusäästlikku tootmist ja usuvad, et just oma toodete kvaliteediga on nad võitnud mitmeid kliente ning et kvaliteet ongi nende edu võti.

Millises etapis kvaliteediaste määratakse?

Vahur Roosaar: Kvaliteediastme määrab klient. Meie ülesandeks on toota toode täpselt kliendi vajadusi järgides. Seega võib öelda, et toote kvaliteet saab alguse juba müügiläbirääkimistel.

Arvo Türner: Kui räägime kvaliteedist, siis on meil klient täpselt ette andnud toote füüsilised omadused: paksus, pikkus, värvus, profiil. Tähtis on ka muidugi õige tooraine valik.

Kui suur on tooraine kvaliteedi tähtsus teie tootmises?

Vahur Roosaar: Meie lõpptoote hinnast moodustab tooraine hind 70–75%. See tähendab, et materjali, millest kliendile toote valmistame, peame väga hoolikalt valima. Ostame toormaterjali kauaaegsetelt koostööpartneritelt, kes peavad tarneaegadest täpselt kinni ning kelle kvaliteedis saame kindlad olla. Tooraine läbib loomulikult ka mitme laboritooriumi kontrolli. Meil on majasisene kontrollikeskus, kus kontrollitakse ka tooraine kvaliteeti. Kui see kõik vastab kliendi nõuetele, võime tootmisega alustada.

Arvo Türner: Toormaterjali valikul arvestame kliendi vajadustega, kontrollime tooraine kvaliteeti hoolikalt. Et vältida praaktoote pääsemist põhiliinile, kontrollitakse see skänneriga ning hiljem ka inimjõuga. Praagi pääsemine liinile tähendab automaatselt, et lõpptoodangus on viga. Kui esimene etapp on läbitud edukalt, on 90% kvaliteedist kindlustatud.

Kuidas toimub jooksev kvaliteedi kontroll?

Vahur Roosaar:
Sellel on neli tähtsamat etappi:

1. Tooraineliinil
2. Iga protsessi eest vastutav isik peab tagama kvaliteedi, kõik lülid kontrollivad eelmise lüli kontrollitud kvaliteeti ja alles siis alustavad oma ülesande täitmist.
3. Teatud inimesed teevad ka pistelist kontrolli.
4. Lõpptoodangu kontroll

• kaal
• mõõt
• kas toode hargneb kuskilt
• visuaalne kontroll
• metallidetektor (ega ei ole ühtegi nõela ega kraasitükki tootes)
• pakend, õige kilekott, markeeringud

Arvo Türner: Jooksvaks kontrolliks kasutame uusi kvaliteetseid seadmeid, mis määravad suure osa kvaliteedist. Peame iga toote puhul paika panema puidu töötlemise kiiruse ning jälgima, kas terad on piisavalt teravad. Kui toode on jõudnud kruntimisse, jälgime eriti pingsalt protsessi kulgemist ning vaatame üle kvaliteedi, kuna kruntimisviga paistab välja ega ole kliendile aksepteeritav. Oleme mõelnud kontrolli kaasata tipptehnoloogiat, et teha lõpptoodangu kontrolli protsess kiiremaks ja kulusäästlikumaks.

Kas mõõdate ka halba kvaliteeti?

Vahur Roosaar: Jah, meie halva kvaliteedi määr on kusagil 2–3% juures. Töölistel on motivatsioon teha korralikult tööd ning toota täpselt kliendi nõudmiste järgi toodet. Kõik, mis ei ole kliendile aktsepteeritav, läheb praaki ning selle pealt tulemustasu ei maksta. Sellise tasustussüsteemiga keskenduvad töölised palju rohkem oma ülesandele.

Arvo Türner: Kõik kontrolliseadmed mõõdavad halva kvaliteedi protsenti. Motiveerime töötajaid tulemustasu maksmisega. Kui toodang vastab kliendi kehtestatud nõuetete, saab töötaja lisaks põhipalgale ka lisatasu.