Tootmisettevõtted kasutavad kriisi laienemiseks

Hiina keeles koosneb sõna „kriis“ kahest hieroglüüfist: üks neist tähendab ohtu, teine võimalust. Eestiski leidub tootmisettevõtteid, kes näevad majanduskriisis just võimaluste avanemist – võimalust oma tootmist laiendada ja mahte kasvatada.

Nii rääkis Viljandis tegutseva küünlatootja ASi Hansa Candle juhatuse esimees Tarvo Moss aprilli lõpus aripaev.ee portaalile, et nemad kavatsevad tootmismahtude suurendamisse Viljandi tehases investeerida 30 miljonit krooni, kuid ajastus pole veel täpselt paigas. Kuu aega hiljem, mai lõpus, on Moss ettevõtte plaanide osas juba konkreetsem. “Me planeerime soetada uusi tootmisliine, et kasvatada tootmisvõimsust ning ka tootevalikut suurendada. Kui uued tootmisliinid täisvõimsusel tööle hakkavad, kasvab tootmismaht 50 protsenti,” tutvustas Tarvo Moss Hansa Candle’i laienemisambitsioone.

Laienemisse üle 30 miljoni krooni

Uute seadmete sisseseadmine Viljandi tehasesse jääb järgmisesse aastasse, sest tellimuse sisseandmisest kuni seadmete saabumise ja häälestamiseni kulub 6-7 kuud. Rahast rääkides mainis Moss, et summa, mis tootmise laiendamiseks kulutatakse, ulatub üle 30 miljoni krooni ning tuleb ettevõtte omavahenditest.

Kriitilistel aegadel on ettevõtte laiendamine lihtsamgi, sest konkurentidel on omad hädad, mis piiravad laienemist. Tarvo Moss, Hansa Candle

Hansa Candle’i juhatuse esimees nentis, et kriitilistel aegadel on ettevõtte laiendamine lihtsamgi, sest konkurentidel on “omad hädad, mis piiravad laienemist”. Kuna küünlatootmine on käibekapitalimahukas, ei pruugi konkurentidel käibekapitali lihtsalt piisavalt jaguda, et tootmist laiendada.

Plussidena, mis kriisi ajal laienemist toetavad, nimetas Moss veel asjaolu, et paljud kulud – näiteks ehitushinnad – on madalamad, samuti on seadmete ostmisel praegu läbirääkimiste ruum suurem kui varem. “Ka töid on lihtsam organiseerida ning alltöövõtjaid leida. Kaks aastat tagasi oli väga raske kedagi ehitama leida. Vehkisid küll oma rahapakiga, aga see ei huvitanud kedagi. Öeldi, et meil endalgi raha küll,” iseloomustas Moss mõnda aega tagasi valitsenud olukorda.

Hansa Candle’i senise käekäigu kohta majanduskriisi tingimustes kinnitas Moss, et neil on läinud väga hästi. Möödunud aastal jõudis Hansa Candle’i käive 240 miljoni kroonini ning kasumit saadi 12 miljonit krooni. 2009. aasta kohta rääkis Moss, et tulemused on isegi paranenud.

Maru Metall: ületamatuid raskusi pangalaenu saamisel polnud

Tänavu mais avas teraskonstruktsioone tootev AS Maru Metall tootmishoone laienduse Ardus, mille ehitamist alustati möödunud aasta juunis. Laienemise põhjusena tõi ettevõtte juhataja Lembit Pulk välja soovi suurendada tootmise efektiivsust ja teha seda uue sisseseade hankimise ja logistika parema korraldamisega. Nüüd on Maru Metalli tootmisvõimsus suurenenud 350 tonnilt kuus 700 tonnile. “Saame sisse võtta suuremaid tellimusi,” kirjeldas Pulk ja lisas, et praegu tegeletaksegi ühe 700tonnise mahuga tellimuse täitmisega.

Maru Metall investeeris laiendusse omavahendeid ning pisut laenuraha. “Kui ettevõte pole võimeline ise investeerima, pole ta jätkusuutlik,” kinnitas Pulk. Vastates küsimusele, kui lihtne või raske oli pangalt laenuraha saada, jäi Pulk üsna kidakeelseks, mainides vaid, et eks pangaga läbirääkimistel olid omad nüansid, aga ületamatuid raskusi laenu saamisel ei olnud.

Kuna Maru Metall suurendas tootmise efektiivsust, ei olnud neil vajadust palgata Ardusse uusi töökäsi. Küll aga seisab uute töötajate otsimine ees Pärnus elektroonikaseadmeid tootval Scanfil OÜ-l. “Käivitasime kasvatamisprojekti alles mais ja reaalselt kasvab tootmismaht suve lõpuks,” tutvustas Scanfil OÜ tootmisdirektor Anu Savtšuk.

Hoolimata tööpuudusest napib häid spetsialiste

Scanfil OÜ on rahvusvahelise kontserni Scanfil EMS Oy tütarfirma ning praegune laienemine Pärnus tähendab seda, et osa kontserni klientide tellimuste täitmine tuuakse Pärnu tehasesse üle. See toob kaasa 30 uue töökoha loomise ning praegu otsitakse Scanfili spetsialiste – elektroonikaosakonna töödejuhatajat, tooteinseneri/tehnoloogi, diagnostikuid ja parandajaid ning testitehnikuid. Lihttööliste värbamisega pole veel alustatud, kuid kuna jutud tootmise laiendamisest levivad, on töölesoovijad endast juba märku andnud. Samas on Anu Savtšuki sõnul hoolimata suurest tööpuudusest just haritud ja kogemustega spetsialistide leidmine keeruline. “Pärnu on niivõrd väike linn ja siin tegutseb kolm elektroonikaettevõtet. Kõik elektroonikaspetsialistid on juba tööle rakendatud,” nentis Savtšuk.

Savtšuki muret jagab ka Hansa Candle’i juhatuse esimees Tarvo Moss, kes otsib oma ettevõttesse tootmisliini seadistajat. “Kiire õppimisvõimega ja taiplikku spetsialisti leida on väga raske, sest hoolimata ettevõtetes toimunud koondamistest pole spetsialiste ära lastud. Asjalikud inimesed väga tööturul ringi ei tolgenda,” võttis Moss tööpuuduse ja tööjõupuuduse teema kokku.


Omafinantseering peab investeeringu puhul olema vähemalt 30%:

• SEB investeerimislaen: minimaalne laenusumma 30 000, tähtaeg kuni seitse aastat, omafinantseering 34% laenuprojekti maksumusest. 
• Swedbanki investeerimislaen: minimaalne laenusumma 30 000 krooni, tähtaeg kuni kümme aastat, omafinantseering uute projektide puhul kuni 40%, olemasolevat majandustegevust laiendava projekti korral kui 30% projekti maksumusest. 
• Nordea pank: minimaalne laenusumma 100 000 krooni, omafinantseering 30–40% laenuprojekti maksumusest. 
• Krediidipank: minimaalne laenusumma 100 000 krooni, tähtaeg kuni viis aastat, omafinantseering 35% projekti maksumusest. 
• Sampo pank: minimaalne laenusumma 100 000 krooni, tähtaeg kuni 15 aastat.