Tootmise efektiivsuse tänapäevased strateegiad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootmisfirma konkurentsivõimel on kaks dimensiooni: esiteks turundus, innovatiivsus ja tootearendus ning teiseks äriprotsesside efektiivsus.
Tulevikus on Eestis kõrge lisandväärtusega teabe- ja teenustepõhine tootmine, sest suured mahud toodetakse odavates ja rahvarohketes riikides. Efektiivne ja kõrgtasemel tootmine võimaldab tuleviku-Eestis kasutada haritud tööjõudu.
Tootlikkus koosneb teatavasti kahest osast: efektiivsest protsessist, st tootmisprotsessist, kus kõik lülid toimivad efektiivselt koos, ja efektiivsetest töötajatest, st sellistest, kes teevad oma tööoperatsioone kõige efektiivsemal moel.
Tootmisfirmad, kes investeerisid seni ainult masinatesse, riskivad tervikprotsessi madala efektiivsuse ja investeeringute tootluse tõttu kaotada oma konkurentsivõimet, samas tootmisfirmad, kes täna investeerivad teenuste ja äriprotsesside arendamisesse, teenivad tõenäoliselt homme kasumeid.
Efektiivsusel on mitu dimensiooni: näiteks efektiivne tootmine peab olema võimeline kiiresti ümber häälestuma vastavuses turu nõudluse muutumisega. Seda nimetatakse paindlikkuseks. Paindlikkus tekib omakorda nii töölise töökohal kui ka kogu tootmisprotsessis.
Tootmisprotsessi ja tööliste töökorralduse arendamine on väga ahvatlev perspektiiv, sest suurendab ettevõtte ja organisatsiooni oskusteavet ning sellega ka unikaalset eristumist oma konkurentidest turul. Keeruliseks muudab protsessiarenduse tootmises asjaolu, et lisaks paindlikele töötajatele on tootmises ka jäigad masinad. Õnneks on see probleem ületatav vastavate protsessiarenduse meetodite kasutamisega.
| Esimese sammuna võiks üle vaadata oma protsessi väärtusloome seisukohast: mida tehakse kliendi heaks ja mille eest ta tegelikult maksab ning mis on need tegevused, mis ei suurenda lisaväärtust, kuid tehakse mingil põhjusel. |
Mõnikord arvatakse, et töötajate koolitus on kulukas ja õppinud töötaja võib ettevõttest lahkuda. See on kindlasti õige! Seetõttu ongi otstarbekas investeerida oma protsessi, mis koosneb paljude töötajate väikestest üksikpanustest ja töötaja lahkudes jääb alati tervikprotsess alles.
Kuidas seda teha? See ongi oskus, mida tuleb omandada, ja üks tootmisfirma konkurentsieelistest.
Esimese sammuna võiks üle vaadata oma protsessi väärtusloome seisukohast: mida tehakse kliendi heaks ja mille eest ta tegelikult maksab ning mis on need tegevused, mis ei suurenda lisaväärtust, kuid tehakse mingil põhjusel. Sellised tegevused on näiteks mitmesugused abi- ja seadistamise ning muud mittetootlikud operatsioonid. Neid ei ole lihtne kõrvaldada, kuid on siiski võimalik.
Väärtusloome analüüsi põhjal tehtavad protsessi parendused lubavad suurendada protsessi erinevaid efektiivsuse näitajaid mõnikord kümnete protsentide võrra, vahel ka mitu korda.
Oluline on siinjuures süsteemne protsessi analüüs, et vältida probleeme stiilis „nokk kinni, saba lahti“.
Konsultandiga koos tehtud analüüs ja parendusettepanekute väljatöötamine kui meetodid on edukalt rakendatavad ka edaspidi, kuid siis juba iseseisvalt.