Saneerimine – ettevõtte tervendaja

Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest.

Möödunud aasta 26. detsembril jõustunud saneerimisseaduse järgi on saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga.

OÜ Inotex Grupp juht Monika Pramann Salu rõhutas, et saneerimine on maksevõime taastamine. “Tuleb välja selgitada, kas maksevõimetus on lühiajaline, rahavooline probleem. Kui jah, siis aitab rahavoogude parem planeerimine, käibekrediit ja kreeditoride informeerimine. Kui tegemist on hoopis nn bilansilise probleemiga ehk vara on vähem kui kohustusi, tuleb koostada hinnang, kas ettevõte vajab saneerimist või tuleb käivitada pankrotiprotsess,” tutvustas Salu.

Saneeritav peab lahendused välja pakkuma

Kohtule esitatavas saneerimisavalduses peab ettevõtja näitama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, kuid saneerimise abil võiks ettevõte uuesti jalad alla saada ja probleemid lahendada.

Kohtule esitatavas saneerimisavalduses peab ettevõtja näitama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, kuid saneerimise abil võiks ettevõte uuesti jalad alla saada ja probleemid lahendada. Kindlasti tuleb avalduses välja pakkuda ka abinõud, kuidas raskest olukorrast välja tulla, ning näidata, et võlausaldajatega on läbirääkimisi alustatud.

Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja saneerimisnõustajana tegutsev Risto Agur tõi võimalike lahendustena välja ettevõtte strateegia ülevaatamise ja muutmise, organisatsioonisisesed muudatused püsikulude vähendamiseks ja töö ümberkorraldamiseks, varade osalise müügi ja lepingute lõpetamise kulude vähendamiseks, samuti töötajate tööaja ja palkade vähendamise või koondamise, läbirääkimised võlausaldajatega lepingute muutmiseks jms. Agur nentis, et kohtuliku saneerimisprotsessi algatamine on vajalik, kui võlausaldajad ei taha või pole neil vajadust tulla läbirääkimistelaua taha. Samuti on saneerimismenetlus mõistlik, kui võlausaldajaid on palju.

“Juba enne avalduse esitamist on mõistlik hakata saneerimiskava välja töötama,” juhendas Agur, viidates asjaolule, et saneerimiskava koostamise aeg on napp – kava tuleb kohtule esitada 60 päeva jooksul pärast avalduse sisseandmist.

Kuigi seaduse järgi on saneerimine mõeldud kõigile ettevõtetele, arvas Agur, et jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete, mis tegutsevad näiteks tööstuse/tehnoloogia, logistika/transpordi, energeetika, tervishoiu- ja finantsteenuste valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine.

Ka suurus loeb: üldjuhul pole otstarbekas saneerida ettevõtet, millel on kümmekond võlausaldajat ning aastakäive kuni 5 miljonit krooni – see läheb lihtsalt liiga kulukaks. 11. mai seisuga oli kohtutele esitatud 62 saneerimisavaldust.

Elmo Puidet BDA Consulting OÜst on arvamusel, et Eesti peamine häda on pigem selles, et ettevõtjad pöörduvad saneerimise poole liiga hilja. Teine probleem on tema sõnul, et saneerijaks määratud pankrotihaldurid ei suuda või ei taha end tegelikult asetada ettevõtte jätkamise nõustaja rolli: „Pigem nähakse vaid varianti, kuidas saada vara realiseerida ja enamik võlgu makstud koos oma tasuga.”

Välisnõudluse kukkumine andis valusa hoobi

Põlvas akna- ja uksekomponente tootev OÜ Põlva Puit on esimene firma Eestis, kelle saneerimiskava kohus aprilli lõpus kinnitas. “Nendel ettevõtjatel, kelle telefon on võlausaldajate kõnedest punane ja kes saavad vastuseks öelda vaid seda, et kassas või arvel raha ei ole, soovitan tõsiselt saneerimismenetlusele mõelda,” rääkis Põlva Puidu juht Toomas Kuusk.

Põlva Puidu viis raskustesse välisturgude nõudluse järsk vähenemine. Pea kogu toodangu Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ning Prantsusmaale eksportinud ettevõte jõudis mullu 35 miljoni kroonise käibeni ning aasta esimesed kolm kvartalit kulgesid aina tõusujoones. Oktoobris aga kukkus turg väga tugevalt ära. Nii esitaski Põlva Puit juba 30. detsembril, neli päeva pärast saneerimisseaduse jõustumist Tartu maakohtule saneerimisavalduse. “Formaalne saneerimismenetlus annab võimaluse saada pankrotikaitset. Samuti on see mõistlik lahendus, kui on palju võlausaldajaid,” nentis Kuusk.

Küll aga arvab ta, et saneerimiskava koostamiseks ette nähtud kaks kuud on ilmselgelt liiga lühike aeg. “Seal on omad protseduurid, mida peab jälgima, ka puhtalt tehnilist tööd, näiteks originaalallkirjade kogumist on palju. Kolm-neli kuud oleks sobiv aeg,” tõi Kuusk välja saneerimisseaduse kitsaskohti. Põlva Puit sai saneerimisnõustaja Toomas Saarma ja tema meeskonna abiga saneerimiskava siiski kahe kuuga valmis.

Saneerimine pole tuumateadus

Kriitiliselt suhtub Kuusk ka mõne juhtimiskonsultandi soovitustesse saneeritav ettevõte ümber profileerida või midagi muud tootma hakata. See võib hästi toimida suurettevõtte puhul, kuid väikefirmal võib ümberprofileerimisest vähe abi olla. “Juhtimisgurud üritavad saneerimisest tuumateadust teha, aga ei arvestata sellega, et enamik Eesti ettevõtteid on väikesed, 30–50 töötajaga. Mina ei saa midagi teha selleks, et Rootsis nõudlust suurendada, samuti ei saa väikeettevõte kuigi hõlpsalt asuda midagi muud tootma – aknakomponentide asemel saapaid tegema ju ei hakka. Ümberprofileerimine jääb sel juhul siiski vaid jutu tasemele,” möönis Kuusk.

Seega pole Põlva Puidus viimase nelja kuu jooksul revolutsiooni tehtud, küll aga on võlausaldajatega kokkuleppeid saavutatud ning väga oluliselt on kärbitud palgafondi. “Kedagi me koondanud ei ole, küll aga lõpetasime tähtajaliste töölepingutega töötajate lepingud ja võtsime kasutusele osalise tööaja. See oli võimalik tänu sellele, et meil on töötajatega head suhted,” nentis Kuusk.

Tema sõnul on ettevõtte tulud-kulud praegu nullis ning mõningad nihked paremuse suunas samuti toimunud – näiteks on kliendibaas hakanud vaikselt suurenema.


Saneerimise ABC

• Võlgnik esitab saneerimisavalduse kohtule. Kohus otsustab seitsme päeva jooksul, kas saneerimismenetlust alustada või ei. 
• Kohtunik määrab saneerija, kuid ettepaneku, keda tahetakse oma ettevõtet saneerima, võib teha ka saneeritav ettevõte. Saneerija võib olla nii advokaat, pankrotihaldur kui ka isik, kellel on head majandus- ja õigusteadmised ning kel on riiklikult tunnustatud magistrikraad. 
• Kohtule tuleb esitada saneerimiskava 60 päeva jooksul alates saneerimisavalduse esitamisest. Saneerimiskavas nähakse muu hulgas ette, millised abinõud tuleb tarvitusele võtta makseraskuste ületamiseks ja kui pika tähtaja jooksul tuleb rahuldada võlausaldajate nõuded.
• Ettevõtja saab menetluse ajaks kaitse võlausaldajate eest, st kohtutäitur ei saa tema suhtes nõudeid sunniviisiliselt maksma panna. Võlausaldaja peamiseks eeliseks on, et ta eelduslikult saab oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses, kui see pankrotimenetluse korral võimalik oleks. 
• Saneeritava ettevõtja suhtes peatuvad viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestus ning täitemenetlus, peatuda võib käimasolev kohtumenetlus. Samuti lükkub saneerimismenetluse algatamisel edasi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamine. 
• Võlgnik võib teatud juhtudel taotleda võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist. See võib kõne alla tulla näiteks siis, kui ei ole objektiivselt võimalik välja selgitada võlausaldajate meelsust kava vastuvõtmiseks (koosolekul osaleb alla poole võlausaldajatest). Samuti on see võimalik juhul, kui pooled võlausaldajad hääletavad küll kava poolt, kuid kava ei saa nõutavat 2/3 häälteenamust, sest mõni suure nõudega võlausaldaja hääletab pahatahtlikult saneerimiskava vastu. Sellisel juhul tekib kohtul õigus asendada võlausaldaja puuduv tahteavaldus kohtuotsusega.

Allikas: Risto Agur