Eetiline juhtimine

Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte.
Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.

Hea juhtimise oluline eeldus on usaldus ja koostöövõime nende ühiste eesmärkide saavutamisel. Juhi üks olulisemaid ülesandeid on luua selline kultuur ja töökeskkond, mis toetab inimeste jõupingutusi eesmärkide saavutamisel, hõlbustab ülesannete täitmist ja muudab töötamise meeldivaks ja tulemusrikkaks. Selge visiooni, konkreetsete teadvustatud ja omaks võetud eesmärkide ning paikapandud mängureeglite abil teeb juht võimalikuks ühise tegevuse. Juhi peamine töövahend on suhtlemine ehk kommunikatsioon. Pidev ja avatud suhtlemine, informatsiooni jagamine, koostöö, selged kriteeriumid ja oma töötajatega arvestamine peaksid olema igas ettevõttes endastmõistetavad asjad. Omaalgatuse ja initsiatiivi toetamine, inimeste tegevuse väärtustamine on need, mis viivad ettevõtet edasi ja aitavad ellu jääda ka kõige karmimates konkurentsitingimustes.

Organisatsioonid on oma juhtide nägu, juhid on need, kes oma tegevusega annavad eeskuju, keda jälgitakse ja kelle järgi käitutakse. Heas ettevõttes usaldavad töötajad oma tööandjat, on tööle pühendunud, tunnevad sellest rõõmu, on ettevõttele lojaalsed ja tunnevad uhkust, kuid selleks, et organisatsiooni liikmetel oleks võimalik olla lojaalne ja tunda uhkust, peab ettevõtte juhtkond tegutsema viisil, mis väärtustab oma inimesi, laseb neil tunda end olulise osana tervikust, kaasab neid tegevusse ja võimaldab anda oma panuse juhtimisse. Juhi vaated ja hoiakud võetakse tihti üle kogu organisatsiooni liikmete poolt. Kui juht toimib ausalt ja õiglaselt, siis on ka töötajatel raskem langetada valesid otsuseid.
Head juhti iseloomustab oskus luua organisatsioonis usalduslik ja lojaalne keskkond. Usaldusel on siinkohal oluline tähtsus, sest see kergendab oluliselt ettevõtte suhtlemist partnerite, klientide ja teiste asjaosalistega. Usaldades inimest, saab kokkuleppeid sõlmida käepigistusega, kui aga usaldus puudub, tuleb kõik kokku leppida paberil. Kui ühiskonnas puudub usaldus, asendatakse reeglid lepingute ja seadustega.

Juhtidele on kätte antud teatud võim ning nendelt oodatakse selle õiglast kasutamist, kuid see võim on eelkõige võimalus midagi korda saata, mitte võim kellegi üle. Kui võimu kuritarvitatakse, siis kaob usaldus ning selle tulemusena on juhil aina raskem olla oma töös efektiivne. Eetilise juhtimise olemus peitub aga oskuses sellistes olukordades võtta vastu õigeid otsuseid, mis toovad kasu pikemas perspektiivis.
Juhi kohus on kohelda teisi austusega ja näidata välja hoolimist. See peaks väljenduma nende tegudes ning mingil juhul ei tohiks eristada inimesi sõltuvalt nende positsioonist. Oluline on inimesi motiveerida, tunnustada ja heade tulemuste saavutamist ära märkida. Õigetele tegudele motiveerib kõige tugevamalt juhi isiklik eeskuju.

Tugevad juhid võivad omada selget visiooni, loovat mõtlemist, usaldust töötajate hulgas ja uhkust, kuid siiski ei pruugi see olla piisav. Kui need ei ole seotud kompetentsuse, läbipaistvuse ja inimlikkusega, siis võib kõik positiivne kaotada oma väärtuse ning organisatsioon ei pruugi juhti tunnistada kui (eetilist) liidrit ning eeskuju. Lõplikuks indikaatoriks võib pidada olukorda, kus töötajad, olenemata oma positsioonist, valivad raskelt teostatava õige käitumise kasuks ning väldivad kerget, kuid samas eetiliselt väära otsust. Maailmas esimese ärieetika keskuse juht Michael Hofmann Bentley College’ist on toonud välja peamised põhjused, mis võivad juhtida valede otsusteni (Hofmann 2004):

• lojaalsuse puudumine – võib esineda tähtajaliste lepingutega töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega organisatsioonis 
• pidev juhtkonna surve „olla edukas“ – ebareaalne eelarve täitmine 
• uskumus, et reeglid minu jaoks ei kehti – ma olen parem kui teised 
• ei saada aru, et tegu on väär, ebaseaduslik – infopuudus 
• ressursside vähesus – „otsetee“ kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti

Eetiline juhtimine hõlmab endas rohkemat kui vaid eetilist käitumist. Seda võib vaadata ka kui efektiivset juhtimist. See tähendab, et juhi kohus on luua tingimused, kus töötajatel on võimalus tegutseda üldtunnustatud eetiliste normide järgi. Liidrid, kes ei pööra tähelepanu töötajate huvidele ning olukorrale, ei ole mitte ainult ebaefektiivsed, vaid ka ebaeetilised. Chase Manhattan Corporationi endine juht Willard Butcher on öelnud 1997. a: „Eetiline organisatsiooni juhtimine ei eelda ainult tänaste viljade korjamist ja lühiajaliste investeeringute tasuvust, vaid peamine on selliste tingimuste loomine, mis lubaks meil saada/loota rikkalikku saaki\".

EBSis mitme aasta jooksul tehtud uuringute tulemused Eesti tippjuhtide ja organisatsioonide liidrite seas näitavad, et valdavalt on esmatähtsal kohal isiklikud huvid ja oma lähedaste heaolu. Selgelt on välja tulnud, et juhid peavad olulisemaks seda, kuidas ettevõte paistab väljapoole, mainet klientide ja partnerite silmis, põhikommunikatsioon on suunatud eelkõige neile sihtgruppidele. Tunduvalt vähem tähtsustatakse töötajaid ja sisekommunikatsiooni. Tähtsuselt viimasel kohal on ühiskond ja keskkond.

Meie 2005. a uuringu järgi (Hiller 2005, Kooskora jt 2005), kus küsitlesime 88 organisatsiooni juhti, ettevõtjat Äripäeva TOP 100 ettevõtete seast, selgus, et kõigi vastajate seas peetakse positiivselt olulisimaks ausust, usaldusväärsust ja kliendile suunatust. Samal ajal tekitavad muret madalaim hinnang keskkonnasõbralikkusele ja see, et suhteliselt madalalt on hinnatud töötajatest hoolimine ja inimeste väärtustamine. Austust inimeste vastu pidasid oluliseks vaid keskmise suurusega ettevõtete juhid. Kui vaatasime tulemusi konkreetsemalt organisatsioonide juhtide ja ettevõtjate seas, siis ilmnes, et ettevõtjad ning suurte organisatsioonide juhid on need, kes kõige vähem tähtsustavad eetilisust oma tegevuses, töötajatest hoolimist ja inimeste väärtustamist. Peale kõrgete hinnangute usaldusväärsuse ja professionaalsuse olulisusele olid mikroettevõtete juhtidel/ettevõtjatel madalaimad hinnangud kõigile uuritud väärtustele, kõrgeimaid hindeid andsid aga keskmiste ettevõtete juhid.

Ettevõtte sotsiaalset vastutust iseloomustavatest komponentidest peeti kõige olulisemaks kindlate ettevõtte väärtuste olemasolu. Keskkonnasõbralikku juhtimist, kvaliteedijuhtimist ja palka ning motivatsioone osati samuti selle tegevusega mõnevõrra siduda. Vähim oluliseks peeti aga värbamise ja vallandamise protseduure ja investeeringukavasid. Värbamise ja vallandamise protseduuride vähene tähtsustamine tekitab mõnevõrra muret, eriti kui silmas pidada neid arvukaid konflikte, mida me aastate jooksul kogunud ja analüüsinud oleme. See, et investeeringutesse puutuvat peeti väheoluliseks ettevõtte vastutuse seisukohalt, näitab pigem, et meie äriühiskond ja ettevõtted ei ole veel harjunud vaatama asju pikemast perspektiivist lähtuvalt.

Sama uuringu teiste tulemuste põhjal saame väita, et vastutust tuntakse eelkõige oma toodete ja teenuste ning seaduste ja regulatsioonide täitmise eest. Oluliseks on peetud ka töötajate heaolu, kuid seda eelkõige kõrgemal positsioonil olevate inimeste osas. Väiksemad hinded vastutuse võtmise eest said ümbritsev keskkond ja kogukond, kultuuriürituste toetamine ning üllatuslikult väga vähe oluliseks peeti vastutuse võtmist tehtud investeeringute eest. Väga selgelt tuli välja, et kahjuks ei osata veel näha seost ettevõtte vastutusrikka äritegevuse ja sellest tulenevate nii nähtavate kui ka nähtamatute (paremate) tulemuste vahel.