Juhi mõttelaad määrab ära ettevõtte juhtimise stiili

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

K. Blanchard ja M. O’Connor kirjutavad raamatus ”Väärtushoiakutel põhinev juhtimine”, kuidas juht saab oma väärtushoiakute analüüsi ja arendamise kaudu ettevõtte toimimist tulemuslikumaks muuta.

Üldjuhul hakatakse oma väärtushinnanguid alles siis revideerima, kui mitte kuidagi enam vanaviisi edasi töötada ei saa. Ühiskondlikud kriisid ja majanduslikud muutused loovad tingimused, et oma väärtushinnanguid täiustada ning seeläbi tulemuslikumaks juhiks saada.

K. Blanchard väidab, et väärtushoiakutel põhinev organisatsiooniline käitumine ei ole lihtsalt üks huvitav filosoofiline valik – see on organisatsiooni ellujäämise põhitingimus.

Firmade kodulehti vaadates on seal välja toodud nii firma missioon kui ka üldised väärtushoiakud, millest juhindutakse. Küsides koolitustel firma

Raamatus rõhutatakse, et väärtushoiakutel põhinevat juhtimist ei vii läbi mitte organisatsioonid, vaid inimesed. Selle algatajaks on juht.

töötajate käest nende firma missiooni ning väärtusi, selgub, et sellega ei olda kursis ning tihti ei osata ütelda, milles väärtushinnangud praktiliselt väljenduvad. Raamatus rõhutatakse, et väärtushoiakutel põhinevat juhtimist ei vii läbi mitte organisatsioonid, vaid inimesed. Selle algatajaks on juht. Kui juht omab selgeid positiivseid väärtushinnanguid, mis on kooskõlas ettevõtte tegevusega, siis on firma tulemuslikum.

K. Blanchard toob välja väärtushoiakutel põhineva juhtimise juurutamisel ettevõttesse kolm etappi:

1. oma missiooni ja väärtushoiakute määratlemine
2. nende edastamine teistele
3. igapäevase tegevuse ühitamine selle missiooni ja väärtushoiakutega

Esimese etapi teostamisel on oluline ilmas pidada, et kõik ettevõttes olevad töögrupid sõnastaksid oma väärtushoiakud – juht töötab välja oma väärtushoiakud, juhtkond omad, töötajate sihtrühmad omad ning väärtushoiakuid kontrollitakse klientide ja teiste oluliste gruppide peal. Nii on arvesse võetud kõigil tasanditel olevate töötajate arvamusi. Väärtushoiakute sõnastamisel tuleb jälgida kolme aspekti: eetilisust, paindlikkust ja majanduslikku tulutoovust. Seejärel saadud materjal sünteesitakse ning juhatus või juht kinnitab selle lõplikult.

Kui paljudes firmades pööratakse väärtushinnangute sõnastamisele suurt rõhku, siis tihti jäetakse teine etapp tähelepanuta. Väljatöötatud ja sõnastatud väärtushinnanguid ei edastata piisava innuga. Ettevõtte tõeline edu ei tule mitte väärtushoiakute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast rakendamisest igapäevastes toimingutes. Ühiste väärtushoiakute alusel ühte koondudes ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes saavutavad ka täiesti tavalised inimesed vägagi erakordseid tulemusi.

Just väärtushoiakute praktikasse rakendamine toob ettevõttele edu ning see on elukestev protsess. Raamatu autor M. O’Connor räägib oma kogemustest, et oma sõnade järgi tegutsemine on pidev teekond.

Kuna me elame kiiresti muutuvas maailmas, siis on kasulik aeg-ajalt maha istuda ja mõelda, et kas need väärtushinnangud, mis mõnda aega tagasi sõnastati, ikka toimivad tänases päevas või on neist saanud ajaloolised hüüdlaused, millel puudub praktiline väljund.

Iga tegu saab alguse mõttest ning juhi paindlikud positiivsed väärtushinnangud, mis on kooskõlastatud töötajatega, loovad aluse ettevõtte edukusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles