Max Weber „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennart Meri tsiteeris kunagi ühes vabariigi aastapäeva kõnes: „Kapitalismi vaimu peab toetama protestantlik eetika.“ Võiks arvata, et tegemist on vaid sotsioloogilise väitega, kuna lause autorit Max Weberit peetakse maailma tuntuimaks sotsioloogiks. Kaldun aga arvama, et Lennart Meri soovitus ei olnud pelgalt sotsioloogidele mõeldud, vaid peaks pakkuma järelemõtlemiseks ka ainet teistele. Eelkõige ärijuhtidele.
| Weber leidis, et protestantliku eetika järgijatel oli majanduslik olukord paremal järjel. |
Kui lugeda Max Weberi raamatut, ei tule praegu valitsev ülemaailmne majandus- ja finantskriis üldse üllatusena. Max Weber analüüsib oma raamatus peamiselt Saksamaa ja USA majanduslikku arengut. Ta võrdleb arengut eelkõige protestantlike ja seejärel teiste maakondade vahel. Weber leidis, et protestantliku eetika järgijatel oli majanduslik olukord paremal järjel. Reini aladel, Šveitsis, Hollandis ja Ameerikas protestantliku kultuuriga tuntud paikades oli ilmne, et kasumit toodeti tugevas ühenduses kultuuri ja religiooniga. Tol ajal oli leidsid protestandid, et lisaks raha teenimisele oli sama tähtsal kohal ühiskondlik vastutus. Weberi raamat paneb mõtlema ja näitab ka selgelt, miks mõned ühiskonnad ja ettevõtted jäävad pikaks ajaks püsima ja toodavad paremini kasumit kui teised.
Max Weber oleks arvatavasti öelnud tänapäeva globaliseerumise kohta, et tegemist on raske ülesandega, kuna liikumapanevaks jõuks pole mitte eraisikud, vaid süsteemid ning raha. Tänapäeva kapitalism on toetanud ja ellu viinud globaliseerumist, mille ainukeseks eesmärgiks on olnud rohkem kasumit teenida. Mida Weber näitab, on see, et globaliseerimise tulemusena kaob eraisiku vastutus.
Max Weber suri 1920. aastal ning tol ajal oli sotsioloogial teine tähendus kui tänapäeval. Pärast Weberi generatsiooni hakkas sotsioloogia arenema teaduslikus suunas ning kaotas kontakti reaalsusega. Tänapäeval teab iga ettevõtja, et majanduspoliitika, kultuur ja inimene kuuluvad kokku. Sotsioloogias ei pöörata ettevõtete juhtimisele enam tähelepanu. Kui aga keerata kella tagasi Weberi ajastule, siis on näha, et tolleaegsed finantsmaailmas määravad faktid mängivad ka tänapäeval suurt rolli. Weberi analüüsi ettevõtetest, kes pikaajaliselt kasumit teenivad, saab ka tänapäeval sama hästi tõlgendada. Loomulikult võib Weberit lugedes õhata, „kena oleks, kui kõik nii toimiks, nagu Weber kirjeldab“. Samas paneb Weberi raamat kindlasti järele mõtlema ja ehk ka ettevõtjat oma tegevust teise nurga alt nägema.