„Clausewitz on strategy“

Carl von Clausewitzi (1780 –1831) nimi peaks olema üldjuhul juba tuntud mitte ainult sõjaakadeemia vallas, vaid ka juhtimise ja turustamise alal. Nii Harwardi Ülikoolis kui ka paljudes ärikoolides tsiteeritakse Clausewitzi teooriaid. Tema ideed on aktuaalsed ja selgelt tõlgendatavad ka tänapäeva juhtimismaailmas ja paralleele saab tõmmata just praktilise strateegiaga. Võrreldes Napoleoni ajastuga võib Clausewitzi mõtetele toetudes öelda, et on muutunud vaid relvad, kuid inimesed ja strateegia on jäänud samaks.

Sajandeid tagasi oli kindralitel ning ohvitseridel välja kujunenud meetodid, kuidas armeed võidukalt juhtida, nii nagu tänapäeval teavad edukad juhid, kuidas konkurentide tulerünnaku puhul käituda. Mida Clausewitz aga taolisel otsustaval hetkel soovitas, oskasid juba Aleksander Suur ja Friedrich Wilhelm ehk Suur Kuurvürst. Olgugi et Clausewitz ei osanud omal ajal ette näha, et tema ideid veel tänapäeval tsiteeritakse, analüüsis ta järjekindlalt oma kaasaegsete ja ajalooliste juhtide käitumist. Clausewitzi läbimurdeks oli idee, et iga juhtimise puhul on määrav strateegia.

Tsiteerin: „

Man fängt keinen Krieg an, oder man sollte vernünftigerweise keinen anfangen, ohne sich zu sagen, was man mit und was man in demselben erreichen will, das erstere ist der Zweck, das andere das Ziel.“

Clausewitz väidab, et raskest olukorrast saab väljuda vaid see, kel on sõdurid, kes omakorda teavad, kuidas taolises olukorras käituda, ja kel on selge eesmärk, miks just nii tuleb käituda.

Clausewitz soovib öelda, et eelkõige põhjus ja siis eesmärk. Iga juht peaks eelkõige enesele selgeks tegema, et kui satud raskesse olukorda, mida võib vabalt võrrelda sõjaolukorraga, siis sa ei oska ette aimata, mis võib juhtuda. Clausewitz väidab aga, et raskest olukorrast saab väljuda vaid see, kel on sõdurid, kes omakorda teavad, kuidas taolises olukorras käituda, ja kel on selge eesmärk, miks just nii tuleb käituda. Loomulikult on ka vastased ehk siis konkurendid vastavalt ette valmistatud ning juba mitmeid teoreetilisi teese ning ka raamatuid lugenud. Clausewitz läheb aga veelgi kaugemale, öeldes „

break the rules

“ – mõtle ise järele mis sind ja su sõdureid võidule saab viia. Ta märkas, et kuigi näiteks Suurel Kuurvürstil oli tihtipeale vähem rahalisi ja sõjalisi vahendeid, poliitilisi võimalusi ning vähem sõdureid kui vastastel, suutis ta vaatamata sellele oma tähelepanu koondada eelkõige põhjustele ning siis järele mõelda, mida teha. Taoline strateegiline käitumine viis Preisimaa suurriigiks.

See, kuidas tol ajal juhiti inimesi ehk siis sõjaolukorras sõdureid, pole lihtsalt ajalugu ning tänapäevases majanduslikus maailmas utoopiline, vaid oleks kasulik, kui oskaksime tõmmata paralleele. Clausewitzi tsiteeritakse jätkuvalt, kes aga tema ideid ka lisaks teooriale praktiliselt kasutada mõistavad, võiksid olla võitjad tänapäeva sõjas.

„Clausewitz on strategy“, Boston Consulting Group, EAN: 97804714151138