Škoda reeglina autoostjate südameid puperdama ei pane. Ega ole sellest unistanudki.
Škoda kavandab tähelendu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volkswageni Tšehhi säästubrändi ärimudel on ehitatud korralike ja asjalike masinate peale, mis pakuvad raha eest palju – nagu sedaan Octavia, väike Fabia ja asfaldimaastur Yeti.
Kuid Škoda ehitab õitsvat üleilmset ketti, lõigates kasu Euroopa kasinusest ja võites uusi ostjaid Venemaal, Indias ja Hiinas – paljudele hiinlastele meeldib sohvrit pidada ja taga istuda, kus Škoda puhul ruumi jagub.
Nüüd tahab Škoda pealik saavutada Euroopa kiireima kasvu. Ning seda ajal, mil enamik rivaale vaeva näeb, et üldse autosid müüa ja kasumisse jääda.
«Me oleme massitegija, aga me pürgime suureks massitegjaks,» ütleb Winfried Vahland. «Škodal on potentsiaali tõusta Euroopa kõige kiiremini kasvavaks brändiks.»
Vahland usub, et vaatamata ebakindlale majanduskliimale võib Škoda jõuda ennetähtaegselt eesmärgile (müüa aastaks 2018 maailma peale kokku 1,5 miljonit autot) ning aidata Volkswagenil Toyota maailma müügiliidri troonilt maha tõmmata.
Sündima peaks see nii: Škoda hakkab üha edukamalt meelitama noori esimese-auto-ostjaid, kelle ees hakatakse lehvitama sellise masinaga nagu Citigo (mis on sisuliselt sama, kui sel nädalal Genfis rahva ette astuv VW Up!, aga odavam.).
Ja kuna Yetil oli minekut, mõlgub Škodal mõtteis ka mingisugune suurem maastur.
Ühtlasi ehivad tšehhid oma poode värskema ja moekama disainiga.
Kui teised Euroopa tegijad pakuvad sügavaid allahindlusi, et oma autodest lahti saada, on Octavial ja Yetil ootejärjekorrad. Maailma lõikes lendas Škodade müük mullu 15 protsendiga 879 200 peale.
Et taskukohane masin kriisiajal hästi müüb, pole üllatus. Rekordeid püstitavad ka Lõuna-Korea Hyundai/Kia ja General Motorsi odavad Chevrolet’d.
Veelgi allapoole vaadates näeme, et Renault' Rumeenia Dacia – mis paljudes arengumaades ka Prantsuse margi kapotile kleebib – laieneb ülemaailmselt.
Genfis tõmbab Dacia katte odavalt inimeste vedamise riistapuult nimega Lodgy, millega tahab tõmmata ära Fordi ja Citroeni vastavate vagunite kliendid.
Sektoris, mis tegutseb väikeste rentaablustega, teenis Škoda 2010. aastal 5 protsenti ärikasumit ning kavatseb mulluse osas kanda ette «oluliselt paremad saavutused», teatas Vahland. Andmed avaldatakse märtsi lõpus.
Škoda on koos Audi ja veoautomeistri Scaniaga VW suurimaid rahateenijaid.
Kui Daciast rääkida, siis tunnistas Renalut’ boss Carlos Ghosn veebruaris, et «esimese ostu autod» on täna automaailmas kindlalt kõige kasumlikumad.
Škodale sõna «odav» ei istu. Vastukarva on neile ka võrdlemine Dacia varustusevabade lihtsõidukitega. «Škoda pakub head väärtust, Dacia on tapvalt odav,» ütleb IHS Global Insighti analüütik Christoph Stürmer.
Aga olukorras, kus Euroopa autotööstus on teel tõsise kriisi suunas, on VW ja Renault' säästubrändide kõrvutamine ja uurimine siiski õigustatud.
Miks on odavautod niivõrd hea äri? Esiteks: neid ei puuduta Euroopa laastav hinnasõda. Škoda müüb enamuse autodest eraisikutele, mitte «autoparkidesse» ja rendifirmadele, kus allahindluste konkurents on kõige intensiivsem.
Dacia keeldub allakindlustest sootuks – midagi erakordselt autotööstuses. «Müüjad ei raiska aega kauplemisele. Nii säästame ostja pealt ja müüja pealt – säästame kahekordselt,» ütles Renault’ odavautode programmi juht Arnaud Deboeuf.
Mõlemal brändil on lühikesed tarneketid ja madalad tööjõukulud. Škoda omad on umbes neljandik VW tasemest Saksamaal.
Praha lähistel Mlada Boleslavis stantsitakse terast, ehitatakse mootoreid ja sepistatakse isegi metallosi – kohapeal. Dacia teeb Loganeid Rumeenias ja seistmel arengumaal.
Nii Škoda kui Dacia plaanivad oma tooteid konservatiivselt, vältides riskantseid nišisõidukeid nagu kabriosid, millega võib raha kaotada.
Renault nõuab tarnijailt odavaid juppe ja välistab lihtsamate mudelite puhul mitteolulised lisad. Näiteks: selle asemel, et pakkuda teatud temperatuuri tagavat konditsioneeri, on Dacial lihtsalt selle sisse-välja lülitamise nupp.
Ka Škoda ei ole kunagi esimeste hulgas uusimat tehnoloogiat pakkuma. Nad ootavad, kuni hinna langevad, ja lisavad need asjad alles siis. Mõnedele Superbidele on nüüd ilmunud ka moodsad LED-tuled.
Kuigi tšehhid tahaksid olla veidi «ägedamad» ja paremad, tõotab Škoda jääda truuks oma põhiväärtustele. Nii et Škoda kabrio ei tule kõne allagi.
«Klientidest rääkides,» ütleb Vahland, «Neile meeldib, et auto on praktiline, funktsionaalne, ruumikas... Kabrio ei tule mõttessegi.»
Copyright The Financial Times Limited 2012