Kreeka võlakirjavahetus kõigub noateral

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka lipp
Kreeka lipp Foto: SCANPIX

Maksekatkestust vältida üritaval Kreekal on ees otsustav nädal: erakreeditoride võlakirjavahetus ehk nn juukselõikus kõigub noateral, kuna nende osalemise protsent pole kaugeltki kindel.

Esialgne reaktsioon pakkumisele on olnud aeglane. Valitsuse nõunikud üritavad institutsiooniväliseid võlakirjahoidjaid «kokku ajada», samal ajal kui isegi Kreeka investorid ei ole tõtanud end kirja panema, räägivad insaiderid.

Eraviisilistel võlakirjahoidjatel (kogusummas 206 miljardit eurot) on kuni neljapäevani aega otsustada, kas osaleda tehingus, mille käigus nende praegused riigivõlakirjad vahetatakse võlakirjade ja raha paketi vastu, kärpimaks Ateena võlamäge ligikaudu 100 miljardi euro võrra.

Kreeka peab saama pardale 75 protsenti võlakirjahoidjaid, et vältida olukorda, kus diil tuleb «kollektiivklausli» abil jõuga läbi suruda.

Nimetatud klausli lisas Kreeka valitsus võlakirjadele tagantjärele, samm astuti läinud nädalal.
Kui osalejaid koguneb aga alla 66 protsendi, ei toimi isegi kollektiivlkausel ning uppi lendab kogu diil.
Mõnedele võlakirjahoidjatele lähedased allikad hoiatasid teisi investoreid, et poliitikute ähvardusi (à la «Kui diil ebaõnnestub, katkestab Kreeka maksed.») tuleb võtta tõsiselt.

«Mõned investorid arvavad vist, et nad pääsevad. Aga ei, kaugel sellest,» ütles üks.
Diiliga seotud isikud väitsid, et nad ei ole tulemusi oodates närvis. Keegi ei olnud aga valmis ennustama, kui kõrgeks osutub osalemise protsent.

Finantsiasutusi läbirääkimistes esindanud Charles Dallara keeldus pakkumast oma prognoosi, kuid tunnistas, et diili keerukusest tulenevalt läheb mõnedel investoritel aega, enne kui nad sellest aru saama hakkavad.
Dallara ütles: «Nad esitavad palju küsimusi. See on suurim restruktureerimine ajaloos. Ja kõige keerukam.»

Dallara, kelle juhitud Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF) esindab enam kui 450 finantsasutust, lisas: «Ma mõistan. Neil läheb veidi aega, et sellest sotti saada.»

Mitmed investorid väitsid end uskuvat, et kollektiivklauslid lähevad käiku, vallandades ühtlasi võlakindlustuse ehk CDSide maksed.

Oli aga ka neid, kelle meelest võib asi laheneda ka teisiti: «Me tunneme ennast kindlalt. Aga samas tuleb siin kogu aeg tuulte suunda kombata, puhuma võib hakata igast suunast.»

Kuna diil on niivõrd keerukas, peavad paljud investorid tegema oma otsused juba homseks.
Et summad on niivõrd suured, peavad mitmed võlakirjahoidjad konsulteerima oma juhatustega – eriti arvestades, et kaotuste ajaldatud puhasmaksumus on ligikaudu 75 ptotsenti.

«Oleme seilamas tundmatutele vetele. Kõik löövad risti ette. Aga mõned päevad tuleb nüüd sõita pimesi,» ütles üks insaider.

Üks valitsusametnik kinnitas eile, et Kreeka plaanib üldvalimisi 29. aprillil või 6. mail – mis võib ebakindlust veelgi süvendada, kuna arvamusküsitluste valguses ei võidaks parlamendis otsest enamust kumbki kahest parteist, mis praegu koalitsioonis on.

Ateena päevalehe Kathimerini veergudel avaldatud küsitlustulemused näitasid, et konservatiivne Uue Demokraatia partei juhib 28 protsendiga, sotsialistlik Pasok on 11 protsendiga alles neljandal positsioonil.

CopyrightThe Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles