Euroala liikmed lükkasid edasi enam kui poole Kreeka värske abiraha kinnitamise ja nõuavad, et sealne valitsus esitaks veenvamaid tõendeid selle kohta, et asub kiirkorras kokkulepitud kärpeid ja reforme teostama.
Euroala jättis poole Kreeka abirahast kinnitamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17 euroriigi rahandusministrid kirjutasid Brüsselis küll alla rahale, mis on vajalik erakreeditoride 206 miljardi eurose restruktureerimise rahastamiseks, kuid jäid ootama Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi «üksikasjalikku hinnangut» 38 spetsiifilise meetme rakendamise kohta, enne kui omistavad Ateenale ka ülejäänud 71,5 miljardit eurot.
ELi ja IMFi üksikasjalik hinnang peaks laekuma tuleval nädalal.
Lõhestades paketi sisuliselt kaheks, on euroala võimaldanud põhjapoolsetel karmi liini pooldajatel abiraha andmist taas edasi lükata.
Kui erakreeditoride võlakirjavahetus ühele poole saab, siis kaob aga Kreeka maksekatkestuste oht 20. märtsil, kui lunastada tuleb 14,5 miljardi euro väärtuses riigivõlakirju.
Mõned poliitikud on optimistlikud ja usuvad, et kogu pakett läheb tuleval nädalal läbi.
Ametnikud peaksid kohtuma 9. märtsil, et anda oma lõplikud allkirjad – päev pärast seda, kui võlakirjavahetus kava kohaselt joone alla saab.
«Kreeka valitsus ja parlament on teinud kõik, mis nõuti,» ütles üks kõrge euroala ametnik, lisades, et jäänud on paar tehnilist, mitte poliitilist laadi küsimust.
«Nägime täna, et Kreeka on kõvasti pingutanud ja edusamme astunud,» ütles Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
Mainitud kõrge ametnik ütles: «Nad said üsna positiivse tagasiside, isegi karmi liini pooldajatelt.»
Copyright The Financial Times Limited 2012