Brüssel suurendas õiguslikku survet kaheksale liikmesriigile, mis ei ole suutnud võtta vastu energiaturgude liberaliseerimise seadusi – vaatamata faktile, et neli neist kaheksast kirjutasid läinud nädalal alla avalikule kirjale, milles nõuavad just neidsamu reforme.
Euroopa Komisjon teatas, et Bulgaaria, Küpros, Hispaania, Luksemburg, Holland, Rumeenia ja Eesti ei ole kirjutanud oma seadustesse reforme, mille suhtes lepiti kokku enam kui kaks aastat tagasi ELi kolmanda energia liberaliseerimise paketi raames.
Jagelus on järjekordne näide sellest, kuivõrd vaevaliselt käib seaduste kooskõlastamine Brüsseli ja 27 liikmesriigi vahel, mis võib venida aastaid pärast seda, kui õigusaktid on põhimõtteliselt justkui kokku lepitud.
Energiapaketi eesmärk on lammutada riiklikud monopolid ja luua ühtne Euroopa gaasi- ja elektriturg. Tähtaeg kukkus juba ligi aasta tagasi.
EL on seda õigusakti uhkelt lehvitanud ja rõhutanud, et see on otsustav samm tagamaks tarbijatele madalamaid hindu ning minimeerimaks tarnekatkestuste mõju.
Kaheksa patust peavad reageerima komisjoni kirjale kahe kuu jooksul. Vastasel korral võib asi minna Euroopa Kohtusse ja siis ähvardavad trahvid.
Komisjoni samm tuli vaid nädal pärast seda, kui 12 Euroopa liidrit – nende hulgas Hispaania, Hollandi, Slovakkia ja Eesti esindajad – nõudsid täiendavaid turu avamise meetmeid, edendamaks majanduskasvu ja võlakriisi vastast võitlust.
Nende kiri kinnitas spetsiifiliselt, et «kõik liikmesriigid peaksid rakendama kolmanda energiapaketi».
Üks ELi ametnik selgitas segast sõnumit sellega, et liikmesriigid toetavad energiareforme, mis soodustavad nende ettevõtete konkurentsi naaberriikides, kuid on samas sageli vastu sarnastele meetmetele, mis avaksid nende oma turud suuremale konkurentsile.
Kolmas energiapakett, mille läbirääkimised kestsid aastaid, üritab välistada olukorra, kus üks ja seesama ettevõte tagab ühel turul nii gaasi või elektri tarne ja jaotuse. Liikmesriigid peavad astuma ebapopulaarse sammu: lammutama osadeks oma riiklikud kommunaalettevõtted.
Bulgaaria ütles: «Meil on seaduste muutmise protsess käimas.» Ja selgitas, et mõned direktiivid on saadetud parlamenti.
Muuhulgas nõuab seadus, et gaasijuhtmed peavad olema võimelised töötama mõlemas suunas – et liikmesriigid saaksid kerge vaevaga varustada naabreid, keda tabab kriis.
Komisjon avastas, et Bulgaaria ja Slovakkia, mis 2009. aasta gaasikriisis kõige enam kannatada said – kuna neil sellised võimalused puudusid – ei ole ikka veel «tagasivoolu» sätteid oma seadustesse kirjutanud.
Komisjon on pannud kõrvale enam kui 1 miljard eurot majanduse taastamise raha, aitamaks finantseerida vastassuunas voolamise ja ühendusjuhtmete projekte, et parandada Euroopa gaasitorude ja elektrivõrkude integratsiooni.
Copyright The Financial Times Limited 2012