Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja maailma juhtivad riigid avaldavad Euroopale survet – juhul kui soovitakse abi saada, peab Euroopa kõigepealt suurendama oma rahalist panust. Selle vastu tõrgub aga Saksamaa.
Saksamaa tõrgub raha kriisitõkkesse pumpamast
28. veebruar 2012, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles nädalavahetusel Mexico Citys peetud G20 riikide rahandusministrite ja keskpankurite kohtumisel, et eurotsooni probleeme ei saa lahendada raha pumpamisega päästefondidesse. Talle sekundeeris keskpanga president Jens Weidmann, kelle sõnul on Saksamaa osakaal Euroopa päästefondides ebavõrdselt suur. Ka Weidmanni väitel pole võimalik kriisi lahendada üksnes raha abil.
Ameerika Ühendriikide rahandusminister Timothy Geithner koos teiste suurriikide ministritega aga soovivad, et Euroopa riigid suurendaksid kriisifondide mahtu. «Laialdase arusaama kohaselt ei saa IMF asendada Euroopa tugevama tulemüüri puudumist ja ilma Euroopa enda selgete plaanideta ei saa IMF (päästeplaaniga) edasi liikuda,» ütles Geithner.
Nii Geithner kui ka IMFi juht Christine Lagarde toonitasid, et kriisist pole veel kaugeltki jagu saadud. «Globaalne majandus ei ole ohutsoonist väljas,» nentis Lagarde. The Wall Street Journal kirjutas, et detsembri keskpaigast on turgudel käinud «kergendusralli», aga alati kui olukord muutub rahulikumaks, kipuvad Euroopa liidrid kriisi lõdvemalt võtma.
Sakslaste vastuseis oli tingitud ilmselt eile parlamendis peetud hääletusest Kreeka abipaketi vastuvõtmiseks. Saksamaa ajalehe Bild am Sonntag küsitluse kohaselt on 63 protsenti sakslastest Kreeka abistamise vastu ning ainult 33 protsenti poolt.
Parlament hääletas ülekaaluka enamusega abipaketi poolt ja võib arvata, et nüüd muutub ka vastuseis Euroopa osakaalu suurendamisele kriisifondis väiksemaks.