Portugalis palutakse abiraha juurde

FOTO: SCANPIX

Opositsioon, ärieliit ja ametiühingud nõuavad Portugali valitsuselt üha jõulisemalt 78 miljardi eurose abipaketi tingimuste paremaks kauplemist, et leevendada karmide kasinusmeetmete mõju langusest räsitud majandusele.

Üleskutsete autorid viitavad vajadusele vältida Kreeka-stiilis depressiivset tsüklit ning taotlevad rohkem abiraha ja pikemaid tähtaegu.

Samal ajal osutavad hoiatavad märgid sellele, et Portugali habras ühiskondlik konsensus kärpekavade suhtes võib hakata rebenema.

Vasaktsentristliku Sotsialistliku partei liider António Seguro teatas sel nädalal rahvusvahelistele võlausaldajatele, et Portugal vajab kokkulepitud eelarve-eesmärkide täitmiseks «vähemalt üht aastat lisaks».

See oli esimene kord, kui üks abiprogrammile alla kirjutanud parteidest leppe tingimused avalikult küsimärgi alla seadis.

Portugali traditsiooniliselt sidus ühiskond on ränga majanduslanguse ja rekordilise tööpuuduse tõttu pingul kui pillikeel. Seguro sõnutsi on selles süüdi valitsus, mis ei ole seadnud prioriteediks töökohtade tekitamist ja majanduskasvu.

Sel nädalavahetusel kees viha üle: sajad inimesed vilistasid välja ühte külalaata külastanud peaministri Pedro Passos Coelho. Ühtlasi sai valitsusjuht rahvahulgas kergelt räsida.

Peamine ametiühinguliit on kuulutanud märtsiks välja 24-tunnise üldstreigi, mis on juba teine viie kuu jooksul. Ametiühinguliikumine on lõhestatud, mõõdukam pool on streikide vastu ning on kirjutanud alla ühiskondlikule leppele valitsuse ja tööandjatega.

Sõjaväelased ja politseinikud, kellel streikimine ja kollektiivlepingute sõlmimine on keelatud, valmistavad omalt poolt ette palgakärbete vastu suunatud kohtuhagisid, proteste ja pöördumisi.

Sotsioloog António Barreto ütles, et kuigi ühiskondlik sidusus on Portugalis teistest kriisiriikidest parem, «on see siiski väga habras ja võib kergesti puruneda, kui öeldakse mõni vale sõna või tehakse mõni vale otsus».

«Enam kui sajandi jooksul on riik, armee ja katoliku kirik portugallasi majanduslikus mõttes kaitsnud, kuid see on nüüd kõik möödas,» ütles ta. «Seljataga on kindlustunde ajastu, ees seisab hüpe tundmatusse.»

Portugali tööstusliidu juht António Saraiva on hoiatanud, et kui ettevõtetele rohkem finantseeringut ei tagata, võib majandus «kokku kukkuda». Ta usub, et Portugal vajaks täiendavalt 30 miljardit eurot abiraha.

Kommunistliku partei keskkomitee liige Arménio Carlos, kes valiti hiljuti peamise ametiühinguliidu CGTP-Intersindicali esimeheks, kohtub homme nn troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi esindajatega ning kavatseb esitada neile ettepaneku suurendada Portugali abipaketi summat.

Troika delegatsioon saabub Portugali kolmandat korda, sooritamaks kärpekava arengu kvartaliülevaatust.

Ühtlasi tahab Carlos, et valitsus vaataks uuesti üle abipaketi intressimäärad ja tagasiamksmise tähtajad ning kaupleks välja rohkem aega eelarve-eesmärkide täitmiseks.

Seguro ütles pärast kohtumist troika ametnikega, et see oli «traagiline viga», et ekspordifirmade pangakrediit kinni keerata lubati.

Samas ei poolda ükski Portugali põhivoolu parteidest – kommunistid kaasa arvatud – riigivõla restruktureerimist või erakreeditoride pügamist, nagu sünnib Kreeka puhul.

Passos Coelho on korduvalt kinnitanud, et tema paremtsentristlik koalitsioon ei kavatse paluda Euroopa Liidult ja IMFilt ei lisaraha ega -aega.

Aga ta rõhutab samas, et rahvusvahelised laenuandjad on lubanud «jätkata Portugali toetamist», kui välised tingimused, «mis on väljaspool valitsuse kontrolli», teevad võimatuks Lissaboni plaanitud naasmise rahvusvahelistele turgudele 2013. aasta septembriks.

Paljud analüütikud usuvad, et lõpuks peaminister siiski palub rohkem raha ja aega. Nad väidavad, et ELi kasv, kuhu läheb ligikaudu 80 protsenti Portugali ekspordiks, on oodatust aeglasem ning seetõttu ei saa ka Lissabon oma kasvueesmärke täita.

Samal ajal on valitsus kindlakäeliselt keskendunud kasinusele, eelarve-eesmärkidele, majandusreformidele ja erastamistele – osalt ka selleks, et tõmmata selge eraldusjoon Portugali ja Kreeka vahele.

Jaanuaris lendasid 10-aastaste Portugali riigivõlakirjade tootlused 17 protsendi peale, kui tekkis hirm, et Lissabon kistakse Kreeka kriisi keeristesse. Nüüdseks on nad langenud tagasi umbes 12 protsendi peale – pärast seda, kui Saksamaa mainis, et oleks nõus päästelepingut üle vaatama. Samas on tootlused jätkuvalt hüplikud. Eile tegid nad 28-baaspunktise jõnksu 12,58 protsendi peale.

Portugali programmiga tuttavate isikute hinnangul saavad Lissaboni kärped ja reformid troikalt ka kolmandal korral positiivse hinnangu. Samas ei oska keegi öelda, kui kaua läheb aega, enne kui reformid reaalmajandust mõjutama hakkavad ja kasvu kaasa toovad.

«Selle aasta lõpuks saavad kõige keerukamad ülesanded täidetud, et majandus taastuma võiks hakata,» ütles peaminister Passos Coelho protestijaile külalaadal. «Enam suurematesse raskustesse riiki ei paisata.» Paljudest kuulajatest jäi aga mulje, et nad ei olnud selles päris veendunud.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles