Vaid paar tundi enne Kreeka teise abipaketi allakirjutamist levitati euroala ametnike seas «rangelt salajast» raportit, millest lähtuvalt võib Ateena vajada järjekordset päästepaketti, kui värskelt eraldatud 130 miljardi eurone abi otsa saab.
Leke: Kreeka võib vajada ka kolmandat abipaketti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-leheküljeline Kreeka võla jätkusuutlikkuse analüüs, mille koopia Financial Times eile õhtul oma valdusse sai, selgitab, et ka kõige optimistlikuma stsenaariumi korral võivad Ateenale kehtestatud kasinusmeetmed tuua kaasa niivõrd sügava majanduslanguse, et Kreeka ei suudaks ronida august välja isegi uue 3-aastase 170 miljardi eurose abipaketi toel.
Raport hoiatab, et värskelt vastuvõetud paketi kaks põhilist printsiipi võivad anda tagasilöögi.
Esiteks võib Kreekale kasinuse pealesurumine kergitada võlataset, nõrgestades rängalt majandust. Teiseks: 200 miljardi eurone võlgade restruktureerimine võib aga igaveseks välistada Kreeka tagasipöördumise finantsturgudele, peletades eemale erainvestorid.
«Vaja võib minna pikaajalist ametliku sektori poolset finantsabi,» seisab raportis.
Raporti valguses on selge, miks võitlus Kreeka paketi nr 2 ümber nii intensiivne on olnud. Grupp kreeditorriike Saksamaa eestvedamisel – muuhulgas Holland ja Soome – väljendas pärast raporti lugemist ülimat vastumeelsust diilile allakirjutamise suhtes.
Raportis on ära toodud ka «mustem stsenaarium», mille kohaselt Kreeka võlakoormus väheneb aeglasemalt, kui loodeti, ja on 2020. aastaks ikkagi veel 160 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – palju suurem, kui Rahvusvahelise Valuutafondi poolt nõutud 120 protsenti SKTst.
Sellise stsenaariumi puhul vajaks Kreeka aga ligikaudu 245 miljardit eurot abi – palju enam, kui 170 miljardit eurot, millest euroala ministrid Brüsselis õhtu otsa rääkisid.
«Kreeka võimud ei pruugi tulla toime struktuursete reformide ja poliitikamuutustega sellises tempos, nagu me oleme eeldanud,» hoiatab pessimistlik stsenaarium. «Palkade paindlikumaks muutmine võib majanduslike faktorite tõttu raskeks osutuda; huvigrupid võivad seista tugevalt vastu toodete ja teenuste turu liberaliseerimisele; bürokraatlikud pidurid võivad oluliselt aeglustada ärikeskkonna reforme.»
Aga isegi soodsa stsenaariumi puhul vajaks Kreeka dekaadi lõpuks täiendavalt 50 miljardit eurot – lisaks 130 miljardile eurole, mis eraldati kuni aastani 2014. Selline stsenaarium on ehitatud eeldusele, et Kreeka majanduse kokkukuivamine peatub tuleval aastal ning et 2014. aastal tuleb 2,3 protsenti kasvu.
Raportis on pikk ja sünge nimekiri asjadest, mis Kreeka operatsiooni puhul valesti on läinud: Kreeka pankade rekapitaliseerimine, mis pidi algselt maksma 30 miljardit eurot, läheb maksma hoopis 50 miljardit eurot; Kreeka erastamistega loodeti saada 50 miljardit eurot, aga plaan viibib viis aastat ja toob aastaks 2020 sisse vaid 30 miljardit eurot.
Ühtlasi maalib raport mustades toonides pildi võlgade restruktureeerimisest (ehk erakreeditoride «pügamistest»), mis sel nädalal peaks käivituma. Diil tähendab muuhulgas võlakirjavahetust, mille käigus erainvestorid vahetavad oma praegused Kreeka riigivõlakirjad paketi vastu, kus on 30 miljardi euro eest uusi võlakirju, mille on väljastanud euroala päästefond, ning 70 miljardi euro eest uusi pikaajalisi Kreeka võlakirju.
Analüüs ütleb, et vahetus, mida kaasfinantseerivad Kreeka ja päästefond, sünnitab sisuliselt privilegeeritud investorite klassi, mis peletab eemale uued investorid, kui Kreeka kunagi võlaturgudele tagasi pöörduda üritab.
«Nüüd on kahtlane, kas ligipääs turgudele programmijärgsetel aastatel üldse taastub,» hoiatab raport.
Copyright The Financial Times Limited 2012