Nafta hind tegi eile jälle rekordeid, kusjuures hinnatõusu põhjustasid nii head kui ka halvad uudised.
Nafta hind sõltub uudiste pealkirjadest
21. veebruar 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brenti toornafta hind kerkis 121,15 dollarini barreli eest ehk hinnatasemele, mida pole nähtud alates eelmise aasta juuni keskelt. New Yorgis kaubeldava nafta hind tõusis üheksa kuu kõrgeimale tasemele, 104,60 dollarini barreli eest.
«Seda turgu veavad uudiste pealkirjad ja kui need viitavad majanduse paranemisele, hakkavad hinnad tõusma,» ütles reedel Bloombergile konsultatsioonifirma Tradition Energy turu-uuringute direktor Addison Armstrong.
Eelmise nädala positiivsetele teadetele, mis viitasid USA majanduse olukorra paranemisele ja edusammudele Kreeka abipaketi ettevalmistamisel, järgnes nädalavahetusel uudis, et Iraan otsustas peatada naftatarned Suurbritanniasse ja Prantsusmaale. Iraan on naftaeksportijate organisatsioonis OPEC Saudi Araabia järel suuruselt teine naftatootja.
USA Energeetikainformatsiooni Agentuuri (EIA) andmetel ostsid Euroopa Liidu liikmesriigid eelmise aasta esimesel poolel kokku 18 protsenti Iraani naftast, mis on 452 000 barrelit ööpäevas (tegemist on värskeimate saadaolevate andmetega). Prantsusmaa ostis kaks ja Suurbritannia alla ühe protsendi Iraanis toodetud naftast.
Briti ja Prantsuse kompaniide asemel müüb Iraan naftat nüüd uutele klientidele, teatas Iraani naftaministeerium oma uudisteleheküljel. Ajaleht Financial Times kirjutas aga eile, et tegelikult on Iraanil uute klientide leidmisega üsna suuri raskusi.
Juhul kui märtsi keskpaigaks uusi kliente ei leita, tuleb Iraanil paigutada müümata nafta supertankeritele või peatada tootmine. Majanduslehe allikate sõnul üritab Teheran müüa Hiinale ja Indiale täiendavalt pool miljonit barrelit päevas, mis teeb 23 protsenti mullusest ekspordist.