Energia­tõhususe tõestamine raskeneb

FOTO: AFP / Scanpix.

Tänavu suvest muutub senisest keerulisemaks tõestamine, et uus või renoveeritud hoone vastab karmidele energiasäästlikkuse nõuetele.




Juuni lõpuni saab hoone vastamist energiatõhususe miinimumnõuetele tõestada lihtsustatult – piisab vaid näitamisest, et maja ehituslahendused on säästlikud ja vastavad kehtivatele standarditele.



Juulist peab aga koostama märksa keerukama ja mitmeid mõõtmisi eeldava energiaarvutuse. Valitsuse määrusega kehtestatud energiasäästu miinimumnõuetele peavad vastama kõik uued hooned, aga ka enam kui 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga olulisel määral renoveeritavad hooned.



Nõukogude ajal ehitatud majade suure osatähtsuse tõttu on Eesti hoonete energiakadude poolest Euroopa murelaste seas. Näiteks kulub kortermajades aastas ühe ruutmeetri kohta keskmiselt 200 kilovatt-tundi soojusenergiat, sarnase kliimaga arenenud tööstusriikides on see näitaja ligi kaks korda madalam.



Mitmekorruselistes kortermajades elab aga kolmveerand Eesti rahvastikust, kes maksavad järelikult soojuse eest ligi kaks korda rohkem kui jõukate riikide elanikud.



Eelmise aasta algusest kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded seavad uue korterelamu energiatarbe ülempiiriks 150 kilovatt-tundi, olulisel määral ümber ehitatud korterelamu puhul 200 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.



Büroo- ja administratiivhoonetes on lubatud energiatarve mõnevõrra suurem – uutes 220 ja ümberehitatutes 290 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta. Kokku eristab määrus kuut liiki hooneid, kõige suurem, kuni 1000-kilovatine energiatarve on lubatud spaadele ja siseujulatele.



Erinevalt mitmetest teistest Euroopa Liidu riikidest on Eesti energiatõhususe direktiivist tulenevate nõuete seadmisel läinud liberaalsemat teed ega sea ehitajale detailseid tingimusi iga üksikasja või ehitusetapi osas. Selle asemel kehtib energiatarbe piirmäär, selle saavutamiseks on arhitektil-projekteerijal ja ehitajal vabad käed.

    Tagasi üles