Uus käsulaud viib saunalavalt valguse

Tartu Ülikooli tudengid Maarja Kell ja Oskar Jõgi eelistavad leili võtta valgustatud laval.

FOTO: Priit Mürk

Vanade heade hõõgniidiga pirnide keelu alla panek Euroopas ähvardab kaasa tuua tuhandete saunade pimedaks jäämise või kulukate ümberehitustööde tegemise.





Euroopa Liit kavatseb sügisest järk-järgult keelustada hõõgniitidega pirnide müümise ja tootmise ning täita poeletid säästupirnidega. Põhjuseks soov kokku hoida energiat. Samas ei sobi säästupirnid kasutamiseks näiteks sauna leiliruumis.



Aamulehti kirjutas insener Olli Tiainenile viidates, et säästupirnide elektroonikaosad ei kannata kuumust. «Halogeenpirne saaks ka kuumas kohas kasutada, kuid mõne arvates on nende valgus liiga ere,» märkis Tiainen. Kuuma ei talu ka diood- ehk LED-valgustid, sest kõrge temperatuuri käes väheneb nende valgustugevus ja pirni eluiga lüheneb.



Mitmed võimalused


Professor Liisa Halonen arvas samuti, et päris valutult hõõgpirnidest loobumine ei suju. Suurt tööd nõuab juba uute valgustuslahenduste leidmine. Saunadesse on Halonenil kummatigi pakkuda kaks varianti, neist esimene on kiudpirn. «Kiudpirnid sobivad uutesse saunadesse, kuid on kuni kümme korda kallimad kui hõõgpirnid,» selgitas ta.



Kui kiudpirni tahetakse kasutada vanas saunas, tuleb elektrisüsteem välja vahetada. Kiudpirnide juhtmete vedamine nõuab kutsetunnistusega elektriku abi. Seetõttu peab Halonen vanadesse saunadesse sobivamaks halogeenpirne. Tema sõnul sobib niiskesse ja kuuma ruumi C-klassi energiasäästlik halogeenpirn, mille võimsus on näiteks 42 vatti. «See annab natuke eredamat valgust kui 60-vatine hõõgpirn ja selle saab keerata hõõgpirni pessa,» tõdes Halonen.



Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Endel Ristheina sõnul ei ole ohutuse kaalutlustel saunalavale üldse mõttekas valgusteid paigaldada. «Leiliruumis ei peaks olema valgusteid ega nendega seotud juhtmestikku, valgus peaks lavaruumi jõudma kas akna tagant või valguskaabli abil,» arvas Risthein.



Kui aga 2012. aastal poelettidelt hõõgpirne enam ei leia, soovitab Risthein kaaluda saunalava valgustamist dioodpirnide abil. «Tõsi, dioodipirnide eluiga väheneb kõrge temperatuuri ja niiskuse tõttu, kuid siiski peavad need vastu kauem kui tavapirnid,» ütles ta.


«Mina mõistan täielikult ELi taotlust hõõgpirnidest vabanemisel,» märkis Risthein. «Nende eluiga on säästupirnide omast mitu korda lühem, lisaks on efektiivsus tunduvalt madalam.»



Lisaks võib hõõgpirnide keelustamine tähendada seda, et pimedaks jäävad nii mõnedki kristall-lühtrid, kuna nende küünalpirnidele tootjatel veel säästulahendust pakkuda pole. Küsitavaks võib muutuda ka reguleeritava valgustugevusega valgustite kasutamine.



Majandusministeeriumi säästva energia talituse peaspetsialisti Heikki Kulbase sõnul ei tasu tavatarbijal pimedat lavaruumi siiski karta.



Mürgine elavhõbe


«Tõstatasin küsimuse ka komisjoni koosolekul ning seal kinnitati, et säästupirnide tootjate kataloogid pakuvad juba praegu eritingimustele vastavat tootevalikut,» ütles Kulbas.


Ta rõhutas, et säästupirni valides on oluline osta usaldusväärse firma toodangut, mis on ehk kallim, kuid siiski töökindlam ja ohutum.



Muret valmistavad Kulbasele aga suurkaupluste klienditeenindajate vähesed teadmised säästupirnide kohta ning säästupirnide utiliseerimine – erinevalt hõõgpirnidest sisaldavad need mürgist elavhõbedat.



Üleminek hõõglampidelt säästulampide kasutamisele algab 2009. aasta septembrist ning peaks lõpule jõudma 2013. aastaks. Säästupirnide kasutamine annaks Euroopa Liidus 2020. aastaks umbes 40–50 TWh energiasäästu.

    Tagasi üles