Putin peibutab keskklassi palgaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin tõotas eraldada palju rohkem raha õpetajate ja arstide palkade tarvis ning tõhustada tervishoiu- ja haridussüsteemi, silumaks suhteid protestiva keskklassiga.
Presidendivalimiste esimese vooruni on jäänud vaid kolm nädalat, peaministri võidus üldiselt ei kahelda.
Putin lubas eile, et arstide ja kõrgemate õppeasutuste õppejõudude palgad kerkivad 2018. aastaks 200 protsendi peale vastavate regioonide keskmisest palgast.
Analüütikute arvates ei ole aga lubadustest – mida nüüd enne valimisi tuleb ridamisi – suuremat tolku Putini 12-aastase valitsemisaja peale pahase haritud linnaeliidi rahustamisel.
Samuti ei ole analüütikute sõnutsi selge, kust see raha võetakse.
Olukorras, kus Moskva tänavatel on protestinud kümned tuhanded inimesed, üritab peaminister viimastel nädalatel rahulolematute valijate südameid tagasi võita.
Läinud nädalal flirtis ta Venemaa kasvava internetiaktivistide kogukonnaga, lubades laiendada nende osalemisvõimalusi poliitikas. Hiljem kutsus ta magnaate maksma ühekordset maksu kõikidelt 1990. aastate «ebaausatelt» erastamistelt.
Tõotuste tagajärjel võib Putini populaarsus korraks paraneda, kuid analüütikud viitavad sellele, et trendi pöörata niiviisi siiski ei õnnestu: rahulolematus ja pettumus valimispettuste ja onupojapoliitika pärast kasvab.
Valitsuse lähedal seisva strateegiliste uuringute keskuse juht Mihhail Dmitrijev ütles, et sotsiaalkulutuste tõstmine «peaks olema teostatav, kuid ilmselt riigirahanduse stabiilsuse hinnaga».
«Sellised meetmed võivad anda talle mõneks ajaks paremad reitingud. Aga üldist toetuse languse trendi see ei muuda,» ütles ta.
Paljude arenenud riikidega võrreldes on Venemaa riigivõlg (11 protsenti SKTst) üliväike.
Samas aga on tänavune eelarve juba puudujäägis. Et toorainetest sõltuv riigikassa ots otsaga kokku tuleks, vajaks Moskva üle 120-dollarilist naftabarreli hinda.
Eile läks Brenti nafta kaubaks umbes 118 dollariga barrelist.
Tänavu on Putini valitsus juba tõstnud oluliselt sõjaväelaste ja õiguskaitsetöötajate palkasid. Analüütikud ütlevad, et Putin peaks juba nüüd hakkama rakendama ebapopulaarseid meetmeid – kas tõstes makse või kärpides tulevasteks aastateks sotsiaalkulutusi – kui soovib täita oma tõotuse, et kaotab eelarvepuudujäägi.
Arstide ja õppejõudude palgalisa maksumus tuleks Putini sõnutsi umbes 1,5 protsenti SKTst ehk ligikaudu 30 miljardit dollarit.
Samas artiklis esitas ta ühtlasi üleskutse, et esile peaks kerkima «tööliste aristokraatia», mis tagaks parema erialase väljaõppe ning laiendaks suurte Vene ettevõtete omanikeringi. Ta kirjutas ka vajadusest pakkuda taskukohast eluaset ja lastetoetusi madala sissetulekuga peredele, et teha tegemist rahvastiku kokkukuivamisega.
Analüütikute sõnutsi on kõige teravam küsimus Venemaal aga pensionireform – ja seda Putin väldib. Ta kirjutas, et on jätkuvalt pensioniea tõstmise vastu (praegu naistel 55 ja meestel 60 aastat). Analüütikute hinnangul on siin aga tarvis kiiresti tegutseda, sest Venemaa elanikkond vananeb tempokalt.
«Kui Putin ütleb üksnes, et kasvatab kulutusi, siis see on puudulik lähenemine. Ta ei ütle, kust see raha tuleb, mainides vaid seda, et raha tuleb kulutada efektiivsemalt,» ütles Moskva Carnegie keskuse analüütik Nikolai Petrov.
Analüütikud rõhutavad ka, et venelasi ootab pärast märtsikuiseid valimisi terve rida kopsakaid hinnatõuse, millega valitsusel võib minna raskeks.
Mullu lükkas valitsus edasi ligikaudu 15-protsendilise vee- ja elektrihinna tõusu kommunaalmajades.
Edasi lükati ka tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud gaasi hinna tõus. Mõlemaid hindu oleks pidanud tõstma selle aasta alguses.
«Otsus need hinnatõusud edasi lükata tehti kuus kuud tagasi, enne proteste,» ütles Petrov. «Aga nüüd on neid palju keerukam välja kuulutada.»