Merkel tegi kasahhidega haruldaste muldmetallide diili

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Kasahstani president Nursultan Nazarbayev.
Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Kasahstani president Nursultan Nazarbayev. Foto: SCANPIX

Saksa kantsler Angela Merkel sõlmis inimõiguslaste kriitikale vaatamata Kasahstani autokraatliku presidendi Nursultan Nazarbajeviga toorainete alase partnerlusleppe.

Nazarbajev viibis Berliinis kahepäevasel ametlikul visiidil.

22 aastat Kasahstani valitsenud Nararbajeviga allakirjutatud leppe kohaselt saavad Saksa ettevõtted parema juurdepääsu nn haruldastele muldmetallidele, mida kasutatakse kõrgtehnoloogilistes toodetes.

Merkeli sõnutsi oli leping Saksa tööstusele oluline.

Läinud nädalal asutasid Saksa tööstusettevõtted, nende hulgas näiteks Daimler ja Bosch, alliansi, mis peaks tagama neile võtmelise tähtsusega toormed olukorras, kus tärkavate turgude konkurents on üha intensiivsem.

Kasahstan on üks maailma juhtivaid uraanitootjaid, haruldaste muldmetallide varusid on hakatud uurima alles hiljuti.

Merkel ütles, et tõstatas ka inimõiguste küsimuse, kutsudes 71-aastast Nazarbajevit üles uurima 17. detsembril streikide käigus hukkunud naftatööliste juhtumit Kasahstani lääneosas.

Nazarbajev ütles, et kahetseb surmajuhtumeid ning tõotas välja uurida, mis juhtus. Samas tõrjus ta inimõigusi puudutavad küsimused väitega, et ebarealistlik oleks oodata, et Kasahstan «saaks 10 aastaga teie sarnaseks».

Ta ütles, et demokraatia ei ole «mitte meie teekonna alguses, vaid selle lõpus». Ta ütles, et samas on juba märgata progressi ning kutsus Saksa ettevõtteid haruldaste muldmetalide leppele toetudes rohkem Kasahstani investeerima.

Human Rights Watch kritiseeris Saksamaa käitumist ja juhtis tähelepanu sellele, et inimõiguste olukord on Kasahstanis halvenenud, mis õõnestab riigi kui väidetavalt usaldusväärse kaubanduspartneri staatust.

Saksa tööstusliit BDI ütles aga, et diil tugevdab Saksamaa julgeolekut toorainete vallas ning tuletas meelde, et Kasahstan on Saksamaa suuruselt kolmas naftatarnija.

Märgina kahe riigi süvenevast sõprusest siirdus Nazarbajev kantsleri kantseleist otseteed majandusministeeriumisse, kus oli tunnistajaks ligikaudu 50 lepingu allkirjastamisele umbes 3 miljardi euro väärtuses.

Muuhulgas sai Siemens lepingu hakata kaasajastama selle endise Nõukogude vabariigi raudteesüsteemi.

Hiljem kohtus Nazarbajev Saksamaa presidendi Christian Wulffiga.

Jaanuarikuistel valimistel pääsesid Kasahstani parlamendi alamkotta kolm parteid. Samas kritiseeris Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE siiski valimiste protsessi, väites, et ehtsate opositsiooniparteide teket ei ole võimaldatud.

Pärast läbirääkimisi Nazarbajeviga kirjutasid Merkel ja tema kabinet alla tulevaste energia- ja toorainepartnerluste alusdokumendile, kus seisab, et progress inimõiguste vallas võib tulla vaid «vastastikuse austuse alusel».

Teadaolevalt külastas Nazarbajev, kellel oli Saksa meedia väitel mullu Hamburgis operatsioon, täna enne Astanasse tagasilendu ka Berliini Charité haiglat. President ütles oma tervise kohta, et see on «suurepärane».

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles