Vene uurijad võivad algatada kohtuasja surnud advokaadi vastu, kes töötas välismaise investeerimisfondi heaks. Juhtumist on juba kujunenud investorite hirmude ja Vene olematu õigusriigi sümbol.
Moskva tahab surnud advokaadi kohtusse kaevata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnutsi soovivad nad käivitada postuumse kohtuasja Sergei Magnitski suhtes, keda süüdistavad maksupettuses. Uurijad viitavad läinud suvel seatud juriidilisele pretsedendile, mis võimaldab viia kohtuasju lõpule kostja surmast hoolimata.
Otsus tuleb kaks aastat pärast seda, kui Hermitage Capitali advokaat Magnitski suri kohtueelses kinnipidamisasutuses, kus teda peeti pea-aegu aasta aega pärast seda, kui ta süüdistas politseid kaasatuses 230 miljoni dollarilises maksupettuses.
Kuigi uurijate väitel on Magnitski ja Hermitage'i tegevjuht William Browder süüdi maksupettustes, jõudis presidendi inimõiguste komisjon mullu suvel järeldusele, et süüdistused advokaadi vastu olid fabritseeritud.
Föderaalne vanglateenistus on juba võtnud osalise vastutuse Magnitski surma eest, mis leidis aset pärast seda, kui talle ei võimaldatud pakilist arstiabi.
Hermitage Capital ja Magnitski perekond, kes on kaks aastat Vene siseministeeriumi vastu kampaaniat pidanud, ütlesid, et ei kujuta eriti hästi ette, kuidas kohtuasi surnud mehe üle välja võiks näha – või mida nad ise peaksid nüüd tegema.
Nad ütlesid, et uurijad on andnud mõista, et nad jätaksid asja pooleli, kui vaid Magnitski pere ja Hermitage loobuksid omaenda kohtuasjadest Vene võimude vastu.
Uurijate hiljutise sammu taustaks on Washingtoni ja Moskva vaheliste pingete süvenemine: üks USA senaator on pannud ette kehtestada nn «Magnitski seadus», mis keelaks antud asjaga seotud Vene siseministeeriumi töötajail USA külastamise ja seal vara omamise.
Tõsi, initsiatiiv on venima hakanud, kuna Valge Maja üritab parasjagu elustada suhteid Venemaaga.
Browder, kes on järjekindlalt eitanud enda vastu esitatud süüdistusi, ütles, et surnud mehe kohtu alla andmine on midagi «legaalse nihilismi ja legaalse barbarismi» vahepealset, mis annab uue tõuke USA juriidilisele ettepanekule.
«Hämmastav on, et neid isegi ei huvita, kuidas see asi välismaal välja paistab. See vaid karmistab [välismaiste] valitsuste ja parlamentide seisukohti, keda me julgustame sanktsioone rakendama,» ütles ta.
Samal ajal üritab märtsikuisteks presidendivalimisteks valmistuv Vladimir Putin meelitada riiki värskeid välisinvesteeringuid. Läinud nädalal ütles peaminister Moskvas investorite foorumil, et vähendab korruptsiooni õiguskaitseorganites ja tugevdab kostjate positsiooni ärialastes kohtuasjades.
Lilia Ševtsova Moskva Carnegie keskusest ütles, et kohtuasja taasavamise valguses on president Dmitri Medvedevi reformid – muuhulgas lubadus lõpetada majanduskuritegudes süüdistatud ärimeeste kohtueelne kinnipidamine – ja Putini hiljutised märkused ebasiirad. «Kõik lootused, mida Medvedevi reformid ja Putini lubadused pakkusid, on lihtsalt üks Potjomkini küla,» ütles ta.
Moskva Otkritie Capitali vanemstrateegi Tom Mundy sõnutsi rõhutab Magnitski juhtum «lõhet Putini retoorika ja reaalsuse vahel».
Vaatamata Putini katsetele investoreid meelitada on Vene aktsiaturu hinna ja tulu suhe ikka 5,4 protsenti – 47 protsenti alla MSCI tärkavate turgude indeksi.
Copyright The Financial Times Limited 2012.