Reitinguagentuurid ütlesid Financial Timesile, et iseseisvumise korral Šotimaa tipmise AAA krediidireitinguga arvestada ei saaks.
Iseseisev Šotimaa AAA reitingut ei saaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Šotimaa otsustaks rahvahääletusega Suurbritanniast lahku lüüa, tähendaks see neile tõenäoliselt kõrgemaid laenukulusid.
Kõik kolm juhtivat agentuuri (Standard & Poor's, Moody's ja Fitch) andsid mõista, et Briti AAA reitingut Šotimaa automaatselt ei päriks.
Investeerimiskraadi reitingu šotlased küll saaksid, aga ilmselt mõned pügalad kolmekordsest Ast madalama, ütles üks agentuuridest Financial Timesile eraviisiliselt.
Šoti Rahvuslikule Parteile on agentuuride kommentaarid hoobiks, kuna sealsed poliitikud on väitnud, et AAA oleks pärast iseseisvumist garanteeritud.
Kui FT küsis, kas Šoti valitsus on agentuuridelt ka arvamust küsinud, ütles nende rahandusminister John Swinney, et seda ei ole tehtud. Ta lisas aga, et on tippreitingus kindel, kuna «meie majanduse efektiivsust ja tugevust oleks raske eitada».
Moody'se riigireitingute metoodikast järeldub, et pikaajaliste andmete puudumisel langetatakse riikide reitinguid. «Ebaküpsed ja väljaarenemata majanduslikud ja poliitilised institutsioonid võivad stressi tingimustes käituda ettearvamatult, mistõttu mõju krediidile on negatiivne,» ütleb metoodika.
Madalamad reitingud langeksid osaks ka riikidele, mille «majanduslik olukord ootamatult muutub». Mis puudutab ka Šotimaad, arvestades sellega, et 12 protsenti loodetud laekumistest tuleks Põhjamere varadelt, mille väärtus on aga kõikuv.
Läinud nädalal avaldas Riikliku Majandus- ja Sotsiaaluuringute Instituut (NIESR) iseseisva Šotimaa nõrkusi rõhutava raporti, milles asutuse direktor Jonathan Portes ütleb, et finantliliselt «ei oleks Šotimaa Kreeka, aga Norra ka mitte».
NIESRi raport osutab sellele, et Šotimaal tekiks ilmselt arvestatav kaubanduspuudujääk. «Välispuudujääkidega ja ilma keskpanga volitusteta riigid maksavad oma riigivõla pealt suuremaid tootlusi,» seisab raportis.
Šoti valitsus kinnitab, et iseseisvumise korral läheks nende majandus tugevamaks ka siis, kui nad naela kasutusele jätavad, kuna nad saaksid tänu eelarve paindlikkusele langetada ettevõtlusmakse, mis julgustaks nii Suurbritannia kui muude maade firmasid paigutama oma kasumeid Šotimaale.
Copyright The Financial Times Limited 2012