Eesti firma aitab ehitada Stockholmi metrootunnelit

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Silver Ait

Balti laevaremonditehase tütarfirma Marketex võitis Rootsis riigihanke ja hakkab valmistama metallelemente Stockholmi kesklinna Mälari järve alla rajatava metrootunneli tarvis.



Stockholmi metroo Citybanani uue tunneli pikkuseks on kavandatud 307 meetrit ja see on vajalik, et vähendada praegu Mälari järve ületava kesklinna silla (Central Bridge) koormust. Liin hakkab ühendama kesklinna Södermalmiga.



Rootslane Kennert Molin, kes tellija tehnilise järelevaatajana Tallinnas viibib, rääkis, et metrootunnel hõlbustab suurlinna ühest osast teise minevate inimeste liikumist, säästes nii nende aega. Samas ei sega see laevaliiklust.



Tihe valikusõel


Töid tegema hakkava Balti laevaremonditehase (BLRT Grupp) tütarfirma Marketex tootmisjuhi Dmitri Gornostajevi sõnul pole  nii suuri metallkonstruktsioone Eestis varem tehtud.



Ühe põhjasektsiooni laius on 20 meetrit, pikkus 10 meetrit ning kaal 40 tonni. Kokku valmistatakse 14 sellist sektsiooni. Lisaks tuleb ehitada tunneli küljed, mille ühe elemendi pikkus on 107 meetrit ja kõrgus 9 meetrit.



Tunnelielementide ehitamisel saab tööd 70 inimest, põhiliselt keevitajad. Neist 40 on ettevõttes juba ametis, 30 värvatakse Eestist nii kuulutuste kui tööturuameti kaudu. Kuna tegu on keeruka tellimusega, peavad sertifitseeritud kandideerijad tegema ka proovitöö.



Kokku jagub neile tööd pooleteiseks aastaks. Esimene element peab olema valmis tänavu juuli lõpus, teine 2010. aasta märtsi lõpus ja kolmas juuli algul. Eestis valmistatava «tunnelikarbi» kogukaal on 2500 tonni ja selleks kulub 3000 tonni metalli.



Võrrelda võib seda umbes 20 kalakasvatuspargasega, mis oli seni mõõtudelt Balti laevaremonditehase kõige suurem toode.



Marketexi direktor Fjodor Kvitš rääkis, et Rootsi teeadministratsiooni Banverket korraldatud konkursil osales firmasid nii teistest Balti riikidest kui Poolast, Saksamaalt, Rootsist ja Taanist.



«Tegu on üsna keerulise tööga, sest lisaks suuremahuliste detailide tootmisele tuleb need ka meritsi transportimiseks alusele kinnitada ja see nõuab eraldi tehnoloogiat,» selgitas ta.



Rootsi spetsialistid käisid enne valiku tegemist mitu korda Eestis, tutvusid Marketexi tootmistingimuste ja varasemate töödega. Kvitši sõnul oli seejuures pakkumise hinnast tähtsam kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine.



«Nõudmised olid väga kõrged, aga meil õnnestus neile vastata. Pakkusime teistest paremat valmistamise ja kohaletoimetamise viisi, kuid ka kindlust, et asi õigeks ajaks tehtud saab,» selgitas ta.



Mahuka lepingu sõlmimiseks kulus kaks kuud ja aasta lõpul kirjutati see alla. Praegu käib projekti tehniline ettevalmistus ja materjalide varumine. Endise meretehase ruumides paiknevas tsehhis valmistutakse tootmist alustama, tööd peaksid käima minema veebruari algul. Tunnelidetailideks vajalik kolm tuhat tonni metalli tuuakse Taanist, Hollandist, Poolast ja osaliselt ka Ukrainast.



Läbivad erikoolituse


Miljardi krooni suuruse käibega Marketexi jaoks on 150 miljonit maksev projekt oluline nii rahalises mõttes kui maine seisukohalt.



Kui kõik hästi läheb, võib tulla teisigi tellimusi Skandinaavia maadest. Konkurents infrastruktuuri objektide osas on aga tihe ja üha tihedamaks läheb.



Marketex on selle tellimuse täitmiseks soetanud 2,5 miljoni krooni eest keevitusaparatuuri ja investeerinud veel 1,2 miljonit krooni tööohutuse tagamisse – vastasel korral poleks rootslaste esitatud tingimusi võimalik täita.



Kuna konstruktsioon peab olema vettpidav, tuleb suurem osa keevitusvuuke teha automaatmeetodil. Töötada tuleb aga ka suurtel kõrgustel ja vertikaalpinnal, mis nõuab erilist ettevaatust.



Eelnevalt läbivad keevitajad erikoolituse. Keevitajate keskmine brutopalk on 130 krooni tunnis, kuid paremad meistrimehed teenivad rohkem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles