Eestlaste usaldus Euroopa Liidu institutsioonide vastu on kukkunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kodanike usaldus Euroopa Liidu vastu langes 2011. aasta kevade 61 protsendilt sügiseks 51 protsendile.
Viimase aja negatiivsete uudiste valguses on kõikuma löönud ka inimeste usaldus Euroopa Liidu ja riigi valitsuse vastu ning seda nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis. Eestis on usaldus valitsuse ja Euroopa Liidus suhtes aga kõrgem kui Euroopas keskmiselt.
Euroopas tervikuna langes usaldus Euroopa Liidu vastu 41 protsendilt 34 protsendile. Usaldus
Euroopa Liidu vastu on olnud languses nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis alates 2010. aasta kevadest.
Eesti kodanike usaldus Vabariigi Valitsuse vastu on langenud mõnevõrra vähem kui Euroopa
Liidu vastu – poole aastaga 56 protsendilt 49 protsendile. Euroopas tervikuna on kodanike usaldus oma riigi valitsuse vastu langenud 32 protsendilt 24 protsendile.
Eelnevast on jälle selgelt näha, et hoolimata mõningasest langusest usaldavad Eesti kodanikud institutsioone tunduvalt rohkem kui Euroopa kodanikud keskmiselt. Eestist enam usaldavad oma riigi valitsust vaid Luksemburgi (68 protsenti), Rootsi (61 protsenti) ja Soome (56protsenti) kodanikud. Euroopa Liitu usaldatakse Eestist enam vaid Bulgaarias (59 protsenti).
Eestis viidi küsitlus läbi 5. novembrist 20. novembrini 2011. Kokku küsitleti 1003 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 993 inimesel oli Eesti kodakondsus. Uuringu tulemusi tõlgendades tuleb meeles pidada, et uuringu sihtrühmaks on Euroopa Liidu kodanikud ehk inimesed, kel on vähemalt ühe Euroopa Liidu riigi kodakondsus, kes elavad riigis alaliselt ning on võimelised vastama küsimustele kas eesti või vene keeles.