Kreeka koalitsioonivalitsusse kuuluva parempoolse Laos partei liider pöördus Euroopa Liidu poole palvega leevendada abipaketi nr 2 tingimusi, kuna vastasel korral võib toimuda «sotsiaalne plahvatus».
Kreeka partei kardab «sotsiaalset plahvatust»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
George Karatzaferise kirglik pöördumine kõlab ajal, mil Kreeka ametnikud üritavad palavikuliselt restruktureerida homseks tähtajaks 200 miljardi euro suurust erakreeditoridele kuuluvat võlga, mis on üks järgmise abipaketi olulisi eeltingimusi.
Karatzaferise hoiatus tekitas kahtlusi, kas ta ikka kavatseb diilile alla kirjutada – kuigi ELi läbirääkijad nõuavad, et seda peavad kirjalikult tegema kõik Kreeka peamised poliitilised parteid, enne kui päästeoperatsiooni teine faas käivituda võib.
Laos parteil on Kreeka parlamendis vaid 16 kohta. Samas ajavad neile sarnast ELi-vastast joont ka sotsialistliku Pasok partei parlamentäärid. Ka konservatiivide liider Antonis Samaras on hoiatanud, et Kreeka kasinuse mõõt on täis.
Need kolm parteid moodustavadki tehnokraatliku peaministri Lucas Papademose valitsuskoalitsiooni.
Karatzaferis ütleb Euroopa Parlamendi presidendile José Manuel Barrosole, Euroopa Ülemkogu presidendile Herman Van Rompuyle ja kõikide Euroopa Parlamendi erakondade juhtidele läkitatud kirjas, et järgmine reformide raund toob kaasa majanduse kokkuvarisemise ning sotsiaalsed rahutused, «milliseid Euroopa aastakümneid näinud ei ole».
«Reformi ei saa teha relva ähvardusel, eriti kui see eeldab kogu ühiskonna osalemist – kogu selle keerukuses,» kirjutab Karatzaferis. «See on ajapomm kogu läänemaailmale.»
Poliitiku samm rõhutab muret, et Kreeka liidrid võivad lükata riigi pankrotti, keeldudes toetamast tänavusi täiendavaid 4,4 miljardi euroseid kulukärpeid, mis peaksid kompenseerima mullu täitmata jäänud eelarve-eesmärgid.
ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi läbirääkijad nõuavad Kreekalt nn «eeltingimustena» 750 eurose miinimumpalga langetamist, 20-25 protsendi suurust kärbet lisapensionites ning 150 000 riigitöötaja vallandamist aastaks 2015.
Saksamaa ja mitmed teised ELi liikmesriigid on Kreeka suhtes kannatust kaotamas. Berliin tahab lisaks eelmainitud «eeltingimustele», et Kreeka hakkaks palju otsustavamalt rakendama lubatud 50 miljardi eurost erastamisprogrammi – enne, kui nad teise abipaketiga nõustuvad.
Saksa parlamendiliikmed ähvardavad Kreeka paketi vastu mässu tõsta, kui tingimused ei tule piisavalt karmid, kirjutab populaarne ajaleht Bild.
Erakreeditoride pügamise diili suhtes ollakse Ateenas optimistlikud. IMFi töörühma juht Poul Thomsen, ütles eile avaldatud intervjuus Kreeka ajalehele: «See on päevade küsimus... Arutelud saavad üsna pea ühele poole.»
Papademos peab saama uuele päästepaketile kolme partei liidri toetuse, enne kui esitab selle esmaspäevaks euroala rahandusministritele kinnitamiseks.
Läinud nädalal hääletasid kõigist kolmest parteist pärit parlamendiliikmed maha Kreeka apteekide lahtiolekuaegade liberaliseerimise meetme, mis oli osaks suletud elukutsete avamise eelnõust.
Papademos peaks kuulutama välja üldvalimised niipea, kui abipakett paigas on. Paljud seadusandjad üritavad aga juba ebapopulaarsetest reformidest distantseeruda.
Copyright The Financial Times Limited 2012