Valitsus kiitis heaks järgmiste aastate riigi eelarvestrateegia

Mündid peos, raha. Foto on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel istungi otsusena heaks riigi eelarvestrateegia (RES) 2022-2025 ja esialgse riigieelarve 2022. aastaks.  

Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsus pidanud oluliseks koroonakriisi mõjusid majandusele ja inimestele leevendada ja leevendust toodi ka lisaeelarvega. Siiski on tegu ajutiste meetmetega ja Kallase sõnul ei ole üle jõu elamine riigi jaoks jätkusuutlik. «Samal ajal aitab majanduse tulevane taastamine tõsta riigieelarve tulusid. Selle tulemusena saab ja peab eelarvepuudujääk vähenema. Korrastatud riigirahandus suurendab meie vastupanuvõimet ka võimalike kriiside vastu tulevikus,» ütles ta.

Mil erasektor oli kriisi ajal sunnitud kulusid kokku tõmbama, peab avalik sektor olema Kallase sõnul solidaarne. «Oleme otsinud võimalusi kokkuhoiuks riigivalitsemises, kaardistades kohti, kus erinevad ministeeriumid tegelevad samade teemadega. Samas oleme pingutanud, leidmaks prioriteetsetes valdkondades raha siseturvalisuse eest hoolitsejate ja õpetajate palgatõusuks,» rääkis peaminister.

«Vaadates positiivset külge, annab kriis võimaluse teha reforme, milleks muidu tõuget pole. Seega näeme ühelt poolt kokkuhoidu, aga samas ka enneolematuid investeeringuid, mis panevad aluse Eesti tulevikule,» sõnas Kallas. 

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saab riigi rahandus paremasse toonusesse. «Ülejõu elamisest järk-järgult välja tulemine pole mitte ainult vastutustundlik käitumine - paremas korras riigirahandus vähendab tulevikus survet maksutõusudeks ja annab võimalusi avalike teenuste arendamiseks,» rääkis ta. Pentus-Rosimannuse sõnul võetakse igapäevased kulutused kontrolli alla, kuid teadus- ja arendustegevuse rahastamine on vähemalt protsent SKP-st. 

«Reformid ja kulude kokkuhoid võimaldavad tuua nii pensionitõusu ja pensioni tulumaksuvabastuse kui tõsta vähemalt kolm protsenti õpetajate, siseturvalisuse töötajate, kultuuritöötajate palgafondi,» rääkis ta. 

Kulude katmiseks on planeeritud ka jooksvate kulude kokkuhoid kõigis valitsemisalades. Alates järgmisest aastast ulatub kokkuhoid 61 miljoni euroni aastas ning kärpekohad leidsid ministrid enda valitsemisalades 2019. aasta tegelike tööjõu- ja majandamiskulude alusel.

Kokkuhoiumeetmed tervikuna vähendavad puudujääki kõigil eelarvestrateegia aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb kahe protsendipunkti võrra 3,4 protsendini SKP-st ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas. Võrreldes rahandusministeeriumi majandusprognoosiga väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini.

Järgmise aasta riigieelarve kulutuste maht on üle 13,8 miljardi euro, mida on viis protsenti rohkem kui eelmises eelarves.

Riigihalduse minister Jaak Aab lisas, et riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi toetatakse kahe miljoni lisaeuroga, mis annab oma panuse kestvale järelkasvule Eesti kultuuri edasi kandmisel.

«Meie kõigi heaolu toetavad siseturvalisuse töötajad saavad samuti palgalisa kokku 7 miljoni euro ulatuses. Oluline on ka see, et inimesed saaksid liikuda, selleks läheb bussi-, rongi-, laeva-ja lennuliikluse toetuseks kokku 413 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Toetame paremat elukeskkonda elamute rekonstrueerimise ning vanade majade lammutamise kaudu,» sõnas Aab.

Kohalike omavalitsuste tänavusi tulusid on suurendanud nii lisaeelarve 16 miljonit eurot toetusfondi kui ka 30 miljonit eurot investeeringuteks, tulude tõusu on oodata taas 2023. aastal, lisas minister.

Olulisemad valdkondlikud otsused

• Kaitsekulud on järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle kahe protsendi SKP-st ning kõikidel eelarvestrateegia aastatel läheb riigi kaitsmisele rohkem raha, kui on tänavu läinud. 
• Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna töötajate palgafond kasvab järgmisel aastal vähemalt kolm protsenti - näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni, prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku 2022. aastal kokku kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.
• Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1 protsent SKPst. 
• Pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse kokku 20 euro võrra. Keskmine pension muutub 2023. aastast tulumaksuvabaks. Keskmine pension on 2023. aasta 1. aprillist prognoosi järgi 622 eurot, sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.
• Raiesurve vähendamiseks riigimetsas väheneb riigieelarve strateegias alates 2022. aastast riigi ootus Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendidele.
• Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks, igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle kahe miljardi euro. Jätkuvad ka ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.
• Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse.
• Ligi 45 miljonit eurot eraldatakse turismi elavdamiseks. Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik eelarvestrateegia aastail umbes 8 miljonit eurot. Välisspetsialistide kaasamise programmi (WorkinEstonia) toetatakse ligi 6,5 miljoni euroga ning E-residentsuse programmile eraldab valitsus aastatega kokku 27,8 miljonit eurot.
• Rohepöördesse kavatsetakse eelarvestrateegia aastatel suunata 1,8 miljardit eurot. Ettevõtted saavad tuge näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ja küttesüsteemide energiatõhusust. Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks. Jätkatakse ka 5G arendusega.
• 22 miljonit eurot suunatakse uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks, kuhu kolivad loodusmuuseum ja keskkonnaministeeriumi Tallinna üksused. Uus hoone on puidust ning panustab nii kliimaeesmärkidesse kui kohaliku toorme väärindamisesse. 
• Investeeritakse ka kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka rahvusarhiiv. Lõpule viiakse Kääriku spordikeskuse ehitus ning riik eraldab selleks lisaks üle 1,5 miljoni eurot.

Eelarvenõukogu soovitab eelarvepuudujääki veel vähendada

Eelarvestrateegia koostamisel on valitsuse eesmärk olnud eelolevate aastate eelarvepuudujääki kevadprognoosiga võrreldes vähendada ning selleks kavandatakse lisatulusid ja tegevuskulude kokkuhoidu, aga ka avaliku sektori investeeringute vähendamist.

Riigi eelarvestrateegia järgi ulatub nominaalne eelarvepuudujääk 2022. aastal 3,8 protsendini SKP-st ja 2023. aastal 3,2 protsendini SKP-st.

Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi ei tohi eelarvepuudujääk tavaoludes ületada 3% SKPst. Kuna rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ületab Eesti majandus juba järgmisest aastast oma kriisieelse taseme, pole eelarvenõukogu hinnangul alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud.

Eelarvenõukogu soovitab sügisel 2022. aasta riigieelarvet koostades valitsussektori eelarvepuudujääki vähendada ja seda praeguste prognooside järgi vähemalt 220‒230 miljoni euro võrra. 

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi hinnates leidis eelarvenõukogu, et lähiaastate majanduskasv võib osutuda oodatust kiiremaks. Seda tänu teise pensionisamba väljamaksetele ja kasvanud eratarbimisele ning prognoositust kiiremale palgakasvule. Tänu sellele võivad ka maksulaekumised kujuneda oodatust paremaks. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu mitte lisakuludeks, vaid eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks.