Kütusemüüjad ja vedajad: andmed tõendavad, et aktsiisilangetuse mõju eelarvelaekumistele on kaks korda suurem kui riik eeldab

Diislikütuse praegune madal aktsiisimäär on ajutine meede, mis kehtib 2022. aastani. Foto: Tairo Lutter

Eesti veondussektori esindusorganisatsioonid ja Eesti Õliühing märgivad, et lähtuvalt riiklikest andmetest on aktsiisilangetuse positiivne mõju riigieelarve laekumistele kaks korda suurem, kui rahandusministeerium on oma prognoosides eeldanud.

«Riik on võtnud lihtsustatud lähtepositsiooni, et aktsiisilangetuse positiivne mõju riigieelarve laekumiste kontekstis väljendub ainult Lätis-Leedus tangitud liitrite tagasi Eestisse tulekus,» märkis Õliühingu tegevjuht Mart Raamat. «Vaadates märtsi algusest pärinevaid maksu- ja tolliameti andmeid välisriikides soetatud kütuse kogumaksumuse kohta 2019. ja 2020. aasta neljandas kvartalis, siis tangiti möödunud aastal lõpukuudel Lätis-Leedus 13,8 miljonit liitrit vähem, kui 2019. aastal, kui kehtis kõrge aktsiisimäär 0,493 eurot liitri kohta,» selgitas Raamat.

Kõrvutades neid andmeid maksu- ja tolliameti kütuse müügi koondinfoga, siis tekib märkimisväärne koguste erinevus, märgivad esindusorganisatsioonid. «Arvestades maha muud struktuursed tegurid – TLT osaline üleminek gaasibusside kasutamisele ja põlevkivitööstuse mahtude liikumine erimärgistatud kütuse tarbimise hulka – mida aktsiisimäär ei mõjuta, siis suurenes diislikütuse müük 2020. aasta neljandas kvartalis Eestis 25 miljonit liitrit aasta varasemaga võrreldes. Seega näeme, et aktsiisilangetusest tulenev koguste kasv on ligi kaks korda suurem, kui riik on eeldanud,» märkis kütusemüüjate esindaja.