Sisuturundus
Mida sisaldab üle maailma tööturul kõrgeima hinnangu saanud sotsiaalpakett?
13. aprill 2021, 00:00
Tervise ja heaolu teema on olnud fookuses aastaid, aga eriti teravalt kerkis see esile koroonakriisi ajal. Hooliva tööandja jaoks on töötajate tervis ja töövõime väga tähtsad. Järjest suurem hulk ettevõtteid on mõistnud, et parimaks võimaluseks tõsta töötajate rahulolu, toetada nende töövõimet ja vähendada haiguspäevade arvu, on töötajate ravikindlustus. Seda väärtustavad ka töötajad – tööandja tasutud ravikindlustus on üle maailma tööturul kõrgeima hinnangu saanud sotsiaalpaketi osa.
«BTA on ravikindlustuse osas täna Baltikumi turuliider ning Eestis on BTA ravikindlustus juba 4500 inimesel. 2020. aasta jooksul registreeriti 6000 kahjujuhtumit ja hüvitisi maksti enam kui 415 000 euro eest,» ütleb BTA isikukindlustuse tootejuht Mihhail Prokopjev.
BTA ravikindlustus tagab kiirema ja kättesaadavama arstiabi ning katab tasuliste raviteenuste kulud. Üheks suureks boonuseks on eelisjärjekorras tasulise eriarsti teenus, kuhu saab saatekirjata. Samuti hüvitab kindlustus tasulise arsti kulud, mida haigekassa ei hüvita.
Üldjuhul valitakse BTA ravikindlustuse raames ambulatoorne ja statsionaarne ravi, vaktsineerimine ja hambaravi, lisaks töötajate tervisekontroll, psühholoogi, psühhoterapeudi, psühhiaatri, dermatoloogi jt teenused. Töötajate ravikindlustuse kaitse saab kujundada iga tööandja nõudmistest ja võimalustest lähtuvalt, rakendades sealjuures erinevaid omavastutuse lahendusi igale riskile. Riskide valik on lai, mis tähendab, et ambulatoorsele ja haigla ravile saab lisada ka hambaravi või taastusravi, ravimite või optiliste toodete kompensatsiooni.
BTA on Eestis ravikindlustust pakkunud nüüdseks pisut üle kahe aasta ning statistika näitab, et kõige populaarsemad teenused, mida kasutatakse, on hambaravi ja taastusravi.
Kui kindlustuspaketis on valitud statsionaarsed teenused, kompenseerib BTA näiteks kurgumandlite või meniski operatsioonide kulud, samuti vaktsineerimisele tehtud kulutused. Kindlustus katab ka palatitasu ning katab ravimite ostul haigekassa poolt mittekompenseeritud osa.
«Väheoluline pole ka kahjude mugav ja kiire käsitlemine – 85 protsenti meie juhtumitest on käsitletud ühe tööpäeva jooksul,» selgitab Prokopjev.
Klientide ootus teeninduse kiirusele ning kvaliteedile on olnud kasvav trend ning et pakkuda inimeste ootustele vastavaid tehnoloogilisi lahendusi, tuli BTA välja ravikindlustuse äpiga. Läbi nutirakenduse saab mõne klikiga täpse ülevaate ravikindlustuse kahjudest ning limiitidest, olenemata ajast ja kohast. Hüvitist on võimalik taotleda vähem kui 21 sekundiga.
Tootejuht lisab, et tänasel keerulisel tööturul on ravikindlustus töötajatele tõsiseks motivaatoriks tööandja valikul. «Enam kui tuhande osalejaga Eesti töötajate motivatsiooniuuring kinnitab, et lojaalseim pole mitte kõrgemini tasustatud töötaja, vaid see, kes tunneb tööandja usaldust ja hoolivust. Täiendav ravikindlustus annab töötajale ligipääsu kiirele tasulisele arstiabile ning katab suurte raviarvete riski – see on inimestele päriselt oluline ja vajalik. Eestis on selline kindlustusliik küll suhteliselt uus, kuid tunda on selle populaarsuse ning inimeste teadlikkuse tõusu. Näiteks on Lätis täiendav ravikindlustus tõusnud viimastel aastatel suurimaks kindlustusliigiks.»
Prokopjev nendib, et klientide tagasiside põhjal on töötajate ravikulude kindlustamine parim, mida erisoodustusmaksuvaba 400 euro eest aastas saab. «See pole üksnes viis töötajatega kena olla, vaid ka investeering. Kiire arstiabi ja tasuta vaktsineerimised tähendavad ettevõtjale vähem haiguspäevi, mil töö jääb tegemata ja mille tööandja peab kinni maksma. Kuna riigi keskmise palgaga töötaja maksab tööandja jaoks umbes sada eurot päevas, siis juba nelja tervisekontrolli, vaktsineerimiste ja kiire arstiabiga saab tööandja vältida töötaja haiguspäevi ja olla plussis.»
«Saan tuua hea näite meie ühest kliendist, kes pakkus oma töötajatele valikut vabatahtliku ravikindlustuse ja palgatõusu vahel. Umbkaudu 60 protsenti palgal olnud 200 inimesest valis palgatõusu asemel ravikindlustuse. Tegu on küll Eesti turul uue lahendusega ja paljud ei pruugi kasuaspekti veel mõista. Need, kes on teenuse tellinud, näevad, et tegu on väärt pakkumisega.
Vabatahtliku ravikindlustusega loome muutust meie inimeste käitumises. Lääne-Euroopas on teadaolevalt harjumus inimestel haigusi ennetada. Meil on aga tavapärane, et ootame, kuni midagi juhtub, ning alles siis läheme arsti juurde. Kui inimestel on võimalus käia arsti juures kontrollis enne haiguse algust või end vaktsineerida, siis nad kindlasti eelistavad käituda ennetavalt,» räägib BTA tootejuht.
Loe lähemalt BTA ravikindlustuse kohta: ravi.bta.ee