Kas naftatipp on saavutatud?

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, vahendab värsket uuringut Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.

Vaatamata uute leiukohtade avastamisele ning Kanada naftaliivadel toodetavate naftakoguste suurenemisele piisab uutest allikatest saadavatest kogustest kõigest vanade naftaväljade tootmismahtude vähenemise kompenseerimiseks.

Ajakirjas Nature avaldatud analüüsi järgi saavutas naftatootmine kõrgpunkti 2005. aastal ning on sellel tasemel püsinud tänaseni –  päevas toodetakse ligikaudu 75 miljonit barrelit naftat, kirjutas Scientific American.

Kaasaegsest elustiilist tingituna on inimkond tänaseks kulutanud  enam kui triljon barrelit naftat, sama palju on maapõues veel peidus. Puutumata naftavarude kasutuselevõtt on nende asukohast tulenevalt aga oluliselt kulukam.

Analüüsi autorite sõnul on naftatootmine saavutanud tipu ja stabiliseerunud, mistõttu on naftabarreli hind püsinud üle 100 USA dollari. Nii kõrge naftahind on andnud maailmamajandusele valusa hoobi. Oodata ei ole ka uute hiiglaslike naftaväljade avastamist.

Analüüsi autorid David King Oxfordi ja James Murray Washingtoni ülikoolist jõudsid sellise järelduseni, analüüsides USA energiainfo administratsiooni naftaandmeid. Tarbimis- ja tootmistrendide vaatlemine näitas, et alates 2005. aastast on naftatootmine püsinud sisuliselt muutumatuna, kuid hinnatase on samas kõikunud metsikult.

Autorite arvates näitab see, et poliitilistest või majanduslikest teguritest tingitud nõudluse kasvu korral ei ole enam varuks täiendavaid tootmisvõimalusi.

«Mitte nafta ei lõpe, vaid otsa hakkavad saama selle lihtsalt ja odavalt tootmise võimalused,» kirjutasid King ja Murray.

Eksisteerib ka teistsugune statistika. Naftafirma BP viimane analüüs näitas, et 2010. aastal toodeti tegelikult enam kui 82 miljonit barrelit naftat päevas. Üheks andmete erinevuse põhjuseks võib olla nn ebakonventsionaalsete naftavarude, nagu Kanada naftaliivade kasutuselevõtt.

Hiina, Nigeeria, Venemaa ja USA suurenenud tootmismahud vihjavad, et tehnoloogilised uuendused võimaldavad olemasolevatel naftaväljadel toota Kingi ja Murray pakutud tipptasemest rohkem. Tootmise stabiliseerumise vastu räägib ka nafta hind - Kanada Manitoba ülikooli keskkonnateadlase Vaclav Smili sõnul  on tänane 100 dollarit barrelist inflatsiooniga kohandatuna võrreldav 1981. aasta naftakriisi hindadega.

Smili väitel on viimase 20 aasta jooksul leitud piisavalt naftat, et rahuldada uute suurtarbijate India ja Hiina kasvavat nõudlust  - nende naftaimport ületab tänaseks Saksamaa ja Jaapani kogutarbimise. Osa hinnastabiilsusest on saavutatud tänu kasvanud efektiivsusele ja tohututele potentsiaalselt kasutatavatele naftavarudele.
Arenenud riigid on säilitanud majanduskasvu energiatarbimist vähendades.

«Alates 1981. aastast on meil õnnestunud naftakasutuse intensiivsust peaaegu poole võrra vähendada,» väitis Smil. Tema arvates suudame me seda vajadusel vähendada  edaspidi veel poole võrra ning paanikaks pole põhjust.

Veelgi valusamate hinnatõusude vältimiseks tuleb lisaks naftakasutuse intensiivsuse jätkuvale vähendamisele ka kiiresti suurendada alternatiivenergia kasutamist. Eelmisel aastal kulutati USAs bensiinile ligikaudu 370 miljardit eurot, 75 miljardit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal.

Kergesti kättesaadava nafta ammendumine suurendab ka suhtelises külluses leiduva kivisöe ja ebakonventsionaalse nafta põletamist, mis ei mõju hästi kliimale.
King ja Murray on seisukohal, et globaalne majanduskasv võib osutuda võimatuks, kui sellega ei kaasne energiatarbimise suurenemist.

«Majanduskasv oleks vaja siduda lahti fossiilsete kütuste sõltuvusest. Seda aga ei juhtu tänu tööstuse, infrastruktuuri, poliitika ja inimkäitumise inertsusele. Me oleme oma harjumuste ohvrid,» tõdes King.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles