Eksport ja import kasvasid koroonaviiruse kiuste
11. märts 2021, 08:20
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 4 protsenti ning import 13 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete vedu.
Eestist eksporditi jaanuaris kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro eest ja imporditi 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 118 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 101 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas jaanuaris väliskaubandust eelkõige naftasaaduste ja mineraalsete kütuste kaubavahetuse kasv, mis oli osaliselt tingitud ka toornafta hinna kallinemisest maailmaturul. «Kõige rohkem vähenes aga põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ning import,» lisas Puura.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga suurenes enim, 34 miljoni euro võrra mineraalsete toodete, 18 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 17 miljoni euro võrra mehaaniliste masinate väljavedu. Kõige rohkem ehk 27 miljoni euro võrra vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.
Suurim kaubanduspartner Soome
Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Holland. Väljavedu suurenes enim Hollandisse ja USAsse. Hollandisse kasvas töödeldud raske kütteõli ning USAsse kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Kõige enam kahanes eksport Türki ja Soome. Türki veeti vähem põllumajandussaadusi (teravilja) ja Soome vähenes palkmajade, mööbli ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 73 protsenti. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes mullusega võrreldes 6 protsenti ja reeksport jäi samale tasemele. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud naftasaaduste ning kommunikatsiooniseadmete väljavedu, enim kahanes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.
Sisse toodi enim mineraalseid tooteid
Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid, keemiatööstuse toorainet ja tooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim suurenes 111 miljoni euro võrra mootorikütuste ja 18 miljoni euro võrra mehaaniliste masinate sissevedu.
Kaupu toodi kõige rohkem Soomest, Lätist ja Leedust. Kaupade import suurenes enim kütuse sisseveo tulemusena Valgevenest (ligi kolm korda) ja Leedust. Kaupade import vähenes kõige rohkem Suurbritanniast, seda pea kõikides kaubagruppides.