OECD raport: juba enne koroonakriisi oli viiendik Eesti inimestest piisava sissetulekuta

Töötukassa Jõhvi büroo. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Täna esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koostööna valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti tööturg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikust Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisiaega olnud ligi viiendik tööealistest inimestest stabiilse töökoha või piisava sissetulekuta, teatas sotsiaalministeerium. 

Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks tööturul on vaja terviklikult käsitleda tööturuga nõrgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda hästi sihitatud teenuseid erinevate asutuste koostöös.

Raportist «Inimeste kokkuviimine töökohtadega: Aktiivse tööturupoliitika edendamine Eestis» selgub, et vaatamata headele tööturunäitajatele on siiski märkimisväärne, et 26 protsenti Eesti tööealistest elanikest ei tööta ja iga viies töötaja on madala palgaga.

Paljud neist inimestest seisavad silmitsi spetsiifiliste takistustega, mille ületamisel vajavad täiendavat tuge. Need takistused on enamasti seotud oskuste puudumise (68 protsenti) ja hoolduskoormusega perekonnaliikmete eest hoolitsemisel (64 protsenti). Paljudel juhtudel seisavad tööturult eemal olevad inimesed silmitsi mitme takistusega korraga ja vajavad samaaegselt abi mitmes valdkonnas.

OECD tööhõive-, töö- ja sotsiaalküsimuste direktor Stefano Scarpetta rõhutab: «Tööturult eemal  olevate haavatavate sihtrühmadeni jõudmine on ülitähtis, et kõigile inimestele oleks tagatud vajalik tugi».

Tööturuteenused jõuavad väheste kõige haavatavamateni

Raport kinnitab, et Eesti aktiivne tööturupoliitika ehk tööturuteenused, näiteks koolitused või nõustamine, vastavad tööturu vajadustele ja toetavad hästi teenustel osalejaid. Samas jõuavad need vaid 39 protsendi tööturuga nõrgalt seotud inimesteni (stabiilse tööta või madala sissetulekuga inimesed, kes ei ole haridussüsteemis, tõsiste terviseprobleemidega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, jne).

See tähendab, et Eestis on ligi 206 000 inimest, kelle tööturuolukorda võiks läbi tööturuteenuste parandada. Nende toetamine vajab valdkondadeülest lähenemist, et nii tööhõive-, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridusteenused vastaksid terviklikult nende vajadustele.

Praegused tööturuteenuseid reguleerivad õigusaktid on keerulised ning see toob kaasa administratiivse ebaefektiivsuse. 

Lünkade vältimiseks on oluline koostöö parandamine töötukassa ja teiste asutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt aitaks aktiivsete tööturumeetmete pakkumist parandada lihtsam seadusandlik raamistik. 

Praegused tööturuteenuseid reguleerivad õigusaktid on keerulised ning see toob kaasa administratiivse ebaefektiivsuse. Lihtsam seadusandlik raamistik võimaldaks paindlikkust poliitika kujundamisel, säilitades samal ajal võimekuse reageerida muutustele tööturul.

«On oluline, et tööturul abivajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik teenuseid. Samuti pean oluliseks erinevate poolte koostööd, sest tööturuga nõrgemalt seotud inimeste toetamiseks on sageli vaja tööturuteenuste kõrvale ka sotsiaalteenuseid või muud tuge omavalitsuste poolt selleks, et aidata inimestel paremini tööturule jõuda. Möönan, et raportis on asjakohaselt juhitud tähelepanu ka sellele, et Eesti tööturuteenuste õiguslik raamistik peaks olema lihtsam ja koostöö teenuste osutamisel tihedam.  Sel eesmärgil plaanime vaadata üle tööturuteenuste pakkumist reguleerivad õigusaktid ning teha vajalikud muudatused,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tagasi üles
Back