Mihkel Nestor: Eesti majandusel on olnud kadestamisväärne dünaamika

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Tänu ajaloo keerdkäikudele elame palju põnevamas, dünaamilisemas ühiskonnas ja majanduses, kui valdav enamus jõuka läänemaailma kodanikest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor vabariigi aastapäevale pühendatud arvamusloos.

Eesti Vabariik sai täna 103 aastaseks. Ühe vaba riigi lahutamatu osana täituks sama aastanumber justkui ka Eesti majandusel. Samas ei saa Eesti riiki ega tema majandust pidada kuidagi raugaikka jõudnud olevaks. Koos kogu ülejäänud ühiskonda mõjutanud pööriste ja keerdkäikudega, on ka Eesti majandus üle elanud mitmeid vapustusi, kriise, tõuse ja ümbersünde. Inimesed, kes pidid üle elama II maailmasõja, 1990ndate rahareformi või ka 2008-2009. aasta kriisi, oleksid kindlasti soovinud oma toonased hirmud ja kannatused vahetada märksa rahulikuma elu vastu. Samas elame tänu neile ajaloo keerdkäikudele palju põnevamas, dünaamilisemas ühiskonnas ja majanduses, kui valdav enamus jõuka läänemaailma kodanikest.

Kuigi vaatame kadedusega Rootsi palkasid, Soome sotsiaalhüvitisi ja Saksamaa autotööstust, siis tegelikult ei tohi me alahinnata meile antud vabadust. Vabadust luua oma enda riiki ja majandust omaenda käe läbi ja teha seda ehk lõpuks pareminigi, kui see on õnnestunud teistel. Soome on täna püstihädas, et olla võimeline oma kõrgeid palkasid ja sotsiaalhüvitisi tagama kõigile kodanikele. Saksamaa autotööstus on kimpu jäänud uute keskkonnaalaste trendide ja nõudmistega kaasas käimisel, rääkimata mullustest koroonakriisis saadud kahjudest. Eesti majandust viimasel kümnendil kandnud IT-edulugu osutus eriti tarvilikuks aga just mullu: kui Saksa autotööstuse toodangut soovisid osta vähesed, siis eestlaste kirjutatud koodijuppe läks tarvis rohkem kui kunagi varem.