Euroala poliitikud valmistuvad vaatama üle Kreeka jaoks mullu kokkulepitud uue 130 miljardi eurose abipaketi suurust ja tingimusi.
Kaalumisel on Kreeka paketi nr 2 suurendamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtul kohtusid Kreeka peaminister Lucas Papademos ja rahandusminister Evangelos Venizelos kreeditoride esindajatega, kelle käes on ligikaudu 200 miljardi euro väärtuses Kreeka riigivõlakirju.
Tekkinud on lootus, et esmaspäevaseks Euroopa Liidu tippkohtumiseks võib diil teoks saada.
Lähedalseisvate allikate sõnutsi võivad pankade esindajad teha järeleandmisi neile eraldatavate uute võlakirjade intressimäärade osas. See tähendaks suuremaid kaotusi, mis aga võidakse korvata, kui Kreeka saavutab tugeva kasvu.
IMFi hinnangul langeks siis Kreeka riigivõlg aastaks 2020 mitte 160 vaid 120 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust. Erakreeditoride kaotused kerkiks aga üle 70 protsendi.
Üks Ateena pankur ütles: «Võlakirjahoidjatele vastuvõetav pakkumine näib olevat lähedal – tingimusel, et riigiraha tuleb lisaks.»
Euroopa majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et «värskete analüüside valguses» on riigisektori laenuraha ilmselt vaja rohkem.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et Kreeka kõnelused kulgevad «päris hästi», kuid hoiatas, et enne edasisi diile tuleb Kreekal panna selgelt paberile oma «lisakohustused».
Saksa valitsusest öeldi, et Euroopa liidrid vajavad troika (IMF, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank) lõplikku raportit, enne kui päästepakett paika pannakse. Ametnikud ei uskunud, et raport esmaspäevaseks tippkohtumiseks valmis saab.
Kreeka valitsus ei ole veel kirjutanud alla uutele karmidele kasinusmeetmetele, mis on abipaketi nr 2 rahade kättesaamise tingimuseks. Erimeelsused valitsevad täiendavate palga- ja pensionikärbete, samuti tööturu paindlikumaks muutmise meetmete osas.
«Me valmistame ette paketti, mis sillutab tee jätkusuutlikule lahendusele Kreekas,» ütles Rehn Reutersile.
Ta keeldus kommenteerimast, kui palju raha praegu puudu on, kuid kinnitas, et maksumaksjate panus Kreeka toetamiseks «dramaatiliselt ei kasva».
Saksamaa, kust tuleb lõviosa Kreeka abiraha, on jätkuvalt ja jõuliselt päästefondi suurendamise vastu. Skeptilised on ka Holland ja Soome.
Berliini ametnikud ütlevad, et kui summa läheb suuremaks, tuleb üle vaadata ka tingimused.
Soome peaminister Jyrki Katainen ütles Davosis, et abipaketi suurendamine võlakriisi ei lahendaks.
«Ma ei usu, et lisaraha oleks ainuvõimalik lahendus,» ütles ta. «Kui raha on rohkem vaja, siis tuleb seda asja arutada, aga lisaraha leida on väga raske. See on poliitiliselt keerukas. Kuid enne, kui me ei näe muutusi riikide käitumises, pole lisaraha vaja.»
Kanada rahandusminister Jim Flaherty ütles eile, et Euroopa võiks lahendada oma võlakriisi ilma IMFi abita, mis tuleks palju vaesemate riikide kodanike arvelt.
«Need on maailma jõukaimad riigid. Ei ole õige eeldada, et Hiina talunik, kes teenib 200 dollarit aastas, osaleks Euroopa päästmises,» ütles Flaherty Davosis Bloombergile. «See pole loogiline.»
Läinud nädalal palus IMF oma liikmesriikidelt maailma eelarveprobleemidega võitlemiseks 500 miljardit dollarit lisaks.
Copyright The Financial Times Limited 2012