Euroopa Keskpanga kasum vähenes, Eesti saab 4,6 miljonit eurot

Euroopa ühisraha kujutis Frankfurdis Euroopa Keskpanga peahoone ees. Foto: Scanpix/ REUTERS

Euroopa Keskpanga (EKP) eelmise aasta kasum oli 1,6 miljardit eurot ehk 30 protsenti aasta varasemast vähem. Kasum jaotatakse täies mahus riikide keskpankade vahel ning Eesti Pank saab sellest 4,6 miljonit eurot.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2020. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt oli kasum 1,643 miljardit eurot (2019. aastal 2,366 miljardit eurot). 722 miljoni euro suurune kasumi vähenemine oli EKP teatel peamiselt tingitud välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud intressitulu kahanemisest.

EKP nõukogu otsusega kanti 48 miljonit eurot ka finantsriskide katteks ettenähtud eraldisse, mis vähendas EKP kasumit sama suure summa võrra.

Kasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel kapitalivõtme alusel proportsionaalselt EKP kapitali sissemakstud osadega ja selle järgi saab Eesti Pank Euroopa Keskpangalt 4,6 miljonit eurot. Eesti Panga osatähtsus EKP sissemakstud kapitalis on alates selle aasta 1. veebruarist 0,2817%.

2020. aasta puhas intressitulu oli 2,017 miljardit eurot (2019. aastal 2,686 miljardit eurot). Välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu vähenes 474 miljoni euroni (2019. aastal 1,052 miljardit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud väiksema intressituluga.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberitega seotud puhas intressitulu alanes 1,337 miljardi euroni (2019. aastal 1,447 miljardit eurot). Peamiselt oli see tingitud väärtpaberituruprogrammi raames teenitud intressitulu vähenemisest väärtpaberite lunastamise tulemusel.

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest kasvas 342 miljoni euroni (2019. aastal 197 miljonit eurot). See oli valdavalt tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügiga seoses hinnavahest tulenenud puhaskasumi kasvust, kuna nende väärtpaberite turuväärtust mõjutas positiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe langus 2020. aastal.

Personalikulud suurenesid 646 miljoni euroni (2019. aastal 566 miljonit eurot). Selle tingisid (valdavalt pangandusjärelevalve valdkonna) töötajate keskmise arvu tõus 2020. aastal ning 2020. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisest hindamisest tulenenud suuremad kulud seoses töösuhtejärgsete hüvitistega. Muud halduskulud alanesid 553 miljoni euroni (2019. aastal 590 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli väliskonsultantide tugiteenuste kasutamisega ja tööreisidega seotud kulude vähenemine.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks kehtestatud järelevalvetasudest, oli 535 miljonit eurot (2019. aastal 537 miljonit eurot). Tulu mõningane kahanemine 2020. aastal oli tingitud valdkonna halduskulude langusest, mis kaalus täiel määral üles personalikulude kasvu seoses pangandusjärelevalve töötajate keskmise arvu tõusuga.

EKP kasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 29. jaanuaril 2021 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1,26 miljardit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 383 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 19. veebruaril 2021.

Allahindlused moodustasid 26 miljonit eurot (2019. aastal 20 miljonit eurot). Peamiselt olid selle põhjuseks USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjum ning kursivahest tulenenud realiseerimata kahjum seoses Hiina jüaanides nomineeritud varadega.