Ministeeriumi venitamine võib Jõhvi investeeringuteta jätta
27. jaanuar 2012, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on pool aastat tulutult oodanud maade üleandmist Jõhvi logistika- ja äripargi tarbeks, mis võib viia olukorrani, kus praegu Jõhvi vastu huvi tundvad ettevõtted venitamise tõttu oma investeeringud mujale suunavad.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on poolteise aasta jooksul edukalt käivitanud oma projekti Narvas, kus riik sihtasutuse loomise sissemaksena eraldas ala arendamiseks vajalikud maad, kirjutab Põhjarannik. samalaadne projekt on toppama jäänud Jõhvis, kuna maade eraldamine seal on takerdunud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku maade üleandmiseks juba peaaegu pool aastat tagasi, kuid peale ühe täpsustusi nõudva kirja ei ole asjad edasi sujunud ning see on Jõhvi logistika- ja äripargi arendamisele piduri peale tõmmanud.
Tööstusalade Arenduse asutamisel kinnitatud äriplaani kohaselt võttis riik omavalitsuste rahalise sissemakse asemel kohustuseks anda üle maad, sealhulgas Jõhvi logistika- ja äripargile. Praeguseks on sihtasutuse registreerimisest möödas poolteist aastat, kuid maade üleandmise protsess Jõhvis pole senini lõpule viidud.
«Maade üleandmise küsimus on projekti elluviimise juures kõige olulisem, kuna praeguseks on meil 12 huvitatud ettevõtet, mis tähendab Jõhvi jaoks uusi investeeringuid, töökohti ja maksutulu suurenemist. Seni kui maaküsimused pole lahenenud, ei ole ettevõtetel võimalik investeeringutega algust teha,» ütles sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik.
Kui maade üleandmine venib liiga pikaks, võib juhtuda, et ettevõtted, kes oma tegevusi ja investeeringuid planeerinud on, suunavad oma investeeringud mujale ning loobuvad maade ootamisest logistika- ja äripargis, mis on Jõhvis hetkel sisuliselt ainus hea asukohaga äripargi projekt, mille vastu ettevõtjatel ka reaalne huvi on.
Sihtasutuse asutamisel lepiti küll kokku maades, mille riik peab üle andma, kuid tähtaegadest seal juttu ei olnud.
Selleks, et reformimata riigimaad sihtasutusele üle anda, peab keskkonnaministeerium need esmalt andma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes need siis edasi sihtasutusele annab.
Maa-amet on koostanud vajaliku dokumentatsiooni maade üleandmiseks, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on edastanud vajalikud taotlused. Viimane, selgitusega taotlus, saadeti keskkonnaministeeriumile eelmise aasta 2. novembril, kuid sellele pole vastatud, ehkki möödas on ligi kolm kuud.
Maade üleandmise venimist on arutatud nii juhatuse kui nõukogu tasandil ning sihtasutuse omavalitsustepoolsed asutajad on pöördunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga, et maade üleandmise küsimus viidaks otse valitsusse, ootamata keskkonnaametilt maade üleandmist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on seisukohal, et maade üleandmiseks tuleb saavutada siiski kokkulepe keskkonnaministeeriumiga, mistõttu ei pea ta otsustamise otse valitsusse viimist võimalikuks.
Keskkonnaministeerium, kes Narvas ette nähtud 133 hektarit andis sihtasutusele üle 2010. aasta märtsis, tunnistas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas neile taotluse maade üleandmiseks Jõhvi vallas eelmise aasta juunikuus ning seda on täiendatud novembris.
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanovi sõnul ootas maa-amet maade reformimisega, kuni lõppes algatatud detailplaneering, mille Jõhvi algatas ning mis lõppes 17. novembril. Nüüd, kus planeering on kinnitatud, saadakse maaküsimustega edasi minna.