Padar: euro saavutamiseks tuleb loobuda mõnest lubadusest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa ühisraha tähis
Euroopa ühisraha tähis Foto: Corbis / Scanpix

Rahandusminister Ivari Padari sõnul peab Eesti eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide raames püsimiseks jätkama struktuurseid reforme ning loobuma mõnedest poliitilistest lubadustest.

«Täna tuleks tegelda struktuursete reformidega, mis otseselt mõjutavad eelarvepoliitikat aastatel 2011-2013,» ütles Brüsselis ELi rahandusministrite kohtumisel osalenud Padar BNSile.

Padari sõnul peab ta silmas haldusreformi, aga ka sotsiaalpoliitkat ja tervishoiu rahastamist puudutavaid reforme.

Rahandusministri kinnitusel tuleb 2010. aasta eelarve koostamiseks muuta seadusi, kuid lisaks on vaja 2009. aasta kontekstis seni kokku lepitud väga tsementeeritud poliitilised lubadused üle vaadata.

Padar tõi esile ka mure, et üht eurokõlblikkust näitavate Maastrichti kriteeriumide nõuet, mille järgi peab valitsussektori defitsiidi ülempiir olema kolm protsenti SKTst, võib hakata ohustama kohalike omavalitsuste laenukoormus.

«Kui räägime valitsussektori defitsiidist - aga Maastricti kriteerium mõõdab ju valitsussektori defitsiiti - siis see on riigieelarve koos kohalike omavalitustega. Väga oluline on, et kohalikud omavalitsused sellises surutises ja valimisteeelses situatsioonis oleksid riigimehelikud,» rõhutas Padar.

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eelmise aasta lõpul ilmunud ülevaate kohaselt moodustavad Eestil valitsussektori laenukoormusest EL-is kõige suurema osa kohalike omavalitsuste laenud. Kui Eesti keskvalitsuse võlakoormus on umbes 25 protsenti, siis omavalitsuste osa moodustab ülejäänud 75 protsenti. Suurel osal teistel liikmesriikidel on omavalitsuste võlakoormus 20 protsendi ümber, Eestist järgmisena on see Luksemburgil 30 protsenti.

Euroopa Komisjoni esmaspäevase prognoosi kohaselt jääb Eesti valitsussektori koguvõla suuruseks 2008. aastal 4,3 protsenti SKTst, kuid sama poliitika jätkudes kasvab see tänavu 6,1 ja 2010. aastal 7,6 protsendini.

Kommenteerides Euroopa Komisjoni prognoosi Eesti kohta, tunnistas Padar, et tema oleks veel mõnevõrra ettevaatlikum.

Padar osales teisipäeval Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogul, mis keskendus majanduskriisist ülesaamise meetmetele. Padari sõnul leidsid rahandusministrid, et majanduse elavdamise rahanduslikud meetmed on saavutamas oma piiri ning edasi tuleb rohkem pingutada eelarve koostamisel.

«Kõigil on tänaseks selge, et rahanduslik suutlikkuse piir on käes. Järgmine ülesanne liikmesriikidele on pigem fiskaalpoliitilise suutlikkuse taastamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames ehk lihtsalt öeldes kokkuhoid,» edastas Padari sõnu rahandusministeeriumi pressiteenistus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles