Advokaat selgitab välisinvesteeringute taustakontrolli seadust: millal Euroopa Komisjon ning teised riigid võivad investeeringusse sekkuda?

Eversheds Sutherland Ots&Co advokaat Maarja Junti Foto: Erakogu.

Mida kujutab endast välisinvesteeringute taustakontrolli seadus ning kuivõrd võib Euroopa Komisjon ning teised liikmesriigid välisinvesteeringute lubamisse sekkuda, selgitab Eversheds Sutherland Ots&Co advokaat Maarja Junti.

11. oktoobril 2020 jõustus 18-kuulise rakendusperioodi järel Euroopa Liidu määrus, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/452 kohaselt luuakse koostöömehhanism ning sätestatakse infovahetuse kord liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel, mille kaudu jagatakse teavet selliste kolmandate riikide poolt tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad ohustada liidu või konkreetsete liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda. Raamistiku eesmärgiks on luua ühtne miinimumstandard kogu EL-is.

See tähendab, et iga liikmesriik peab nüüd teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike sellistest välismaistest otseinvesteeringutest oma territooriumil, millele taustauuringuid tehakse. Samuti saavad komisjon ja teised liikmesriigid avaldada arvamust selliste tehingute osas, mida sihtriik ei uuri, kuid mis teiste hinnangul mõjutavad liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda.