FOTO: Hendrik Osula

Tallinnas tegutsevas töötukassa karjäärikeskuses saab end proovile panna – erinevate eksponaatide abil võib testida reaktsioonikiirust, ruumilist mõtlemist, juhivõimekust ja muud. Majas töötavad karjäärinõustajad, kes pakuvad nii individuaalset kui grupiviisilist nõustamist. Mis on karjäärikeskuse mõte ja üldisem eesmärk, selgitas Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.

Suurte otsuste tegemine

Kahtlemata saab karjääri puudutavaid valikuid nimetada suurteks otsusteks – need mõjutavad inimese elu pikka aega, ent samas võiks meeles pidada, et iial pole hilja ringi õppida või ammu tehtud otsuseid enda jaoks uuesti sõnastada. „Kui inimene otsustab teha kannapöörde ja millegi täiesti uuega tegelema hakata, siis on oluline, et ta teeks selle otsuse nii-öelda teadlikult ise. Mida tema tegelikult tahab või milles ta hea on? Tihti aga tehakse selliseid otsuseid sõprade-vanemate mõjutusel või isegi ajastust lähtuvalt. Karjäärikeskuses saab inimene teada, milline töö võiks tema isikuomadustega kokku sobida,” selgitab Siim Sarapuu.

Näiteks on ajaloolisse Fahle kvartali tööstushoonesse rajatud karjäärikeskuses intervjuuboks – kõigil on võimalik end enne tööintervjuud proovile panna. Boksis peab inimene vastama enimlevinud  küsimustele, mida tööintervjuul küsitakse. Vastused salvestatakse ning hiljem saab videot ise või koos karjäärinõustajaga vestlust analüüsida.

Tegelikult saab uut karjäärikeskust nimetada ainulaadseks – seda nii Euroopas kui kogu maailmas. „Täpselt sellise suunitlusega keskust tõepoolest kusagil mujal pole.”

Tööturg muutub

Kindlasti polnud karjäärikeskuse loomine seotud koroonakriisiga. Ometi on selge, et täna muutub tööturg kiiremini kui varem. Mitmed sektorid said kõvasti kannatada, paljud inimesed peavad töökohta vahetama. Kevadel tuli pooleteise kuuga juurde ligi 15 000 uut töötut. Paljud neist on tänaseks leidnud uue töö, nii mõnigi on senise eriala selja taha jätnud ja läinud õppima. Nii tööle kui õppima mineku puhul saab karjäärikeskusest vajalikke nõuandeid.

Muutuste tuules vaatavad paljud kindlasti ka ettevõtluse poole. Karjäärikeskuses on selle jaoks vajalik know-how – toimuvad karjäärinõustaja poolt läbi viidud grupinõustajad, mis keskenduvad küsimusele, kas hakata ettevõtjaks või mitte. Kusjuures paljud nõustamised toimuvad ka telefoni või video vahendusel. Sarapuu sõnul on kõigi jaoks kusagil töö ning alla ei tasu kindlasti anda. Samuti ei soovita ta juba  koondamisteate saanud inimestel ootama jääda, vaid kohe tegutseda – pigem tulla kohale ja hakata mõtlema, kuhu edasi. „Tähtis on ka enda vastu ausaks jäämine – kas paljudele tegelikult ikkagi meeldib rutiinivaba töö või on see hoopis pisut hirmus, kui iga päev peab midagi uut tegema? Karjäärinõustajaga rääkides jõuab inimene tihtipeale selgema otsuseni, kui asja lihtsalt enda peas läbi vaagides,” selgitab Sarapuu.

Karjäärikeskus on mõeldud kõigile

Karjäärikeskuse on avatud kõigile – alates õpilastest kuni pensionärideni. See pole tavapärane töötukassa büroo, vaid pigem külastuskoht, kus saab enda kohta nii mõndagi põnevat teada ning kuhu näiteks klassiekskursiooniga tulla. Loomaaias on ilmselt juba käidud ka. „Olulisel kohal on teavitustöö, et õiged valikud saaksid tehtud ja hiljem midagi kahetsema ei peaks,” räägib Sarapuu. Karjäärikeskuses pole vaja end ette registreerida – see on avatud kõigile ja piletit pole samuti tarvis.

Karjäärikeskuse eesmärk on Sarapuu sõnul panna inimesed mõtlema ja siis tegutsema, et oma elu (töö on elust väga suur osa) paremini ja õnnelikumalt elada. Eelmise aasta lõpus viis Turu-Uuringute AS läbi uuringu, kus esitati küsimus: Kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40%. Just Karjäärikeskuses võiksid inimesed oma plaan B paika saada.

Plaanis on  ka mitmeid üritusi, seminare, karjäärilugude õhtuid. Need toimuvad keskuses kohapeal, kuid video vahendusel on üritusi kas või Võrumaa kõige kaugemas nurgas võimalik jälgida. „Siit saad teada, mis sulle sobib” lisab Sarapuu.

KUIDAS SÜNDISID KARJÄÄRIKESKUSE EKSPONAADID?

FOTO: Hendrik Osula

Töötukassa Karjäärikeskuses on üheks suurimaks tõmbenumbriks mitmekesine ning põnev atraktsioonide kogu. Eksponaadid suudavad viia külastajad argipäevast eemale, alates mõtterännakutest kuni ehedate virtuaalreaalsuse kogemusteni.

Eksponaatide looja on kodumaine ettevõte nimega Motor, kelle portfoolio ning kogemustepagas on muljetavaldavalt laia haardega. Lisaks Karjäärikeskusele võib nende töödega tutvuda Lennusadamas, Proto Avastuskeskuses, Vabamus, Tervishoiumuuseumis ning isegi Hiiumaa Tuletornis.

«Peamiselt tegeleme just muuseumidele ja elamus- ning teaduskeskustele eksponaatide loomisega,» tutvustab firma tööpõldu ettevõtte esindaja Ott Sarapuu.

Kuidas käib eksponaatide väljatöötamine?

Eri kohtadesse loodud eksponaatide arendus- ning ehitustööde ajaline kulu sõltub puhtalt väljapaneku eesmärgist. Motori koostöö töötukassaga sai alguse poolteist aastat tagasi.

«Tavaliselt saavad tööd alguse kliendi vajadusest mingisugust teemat esitleda, tõstatada või lahata. Töötukassa Karjäärikeskuse soovid ning mõtted oli aga tavapärastest teemadest hoopis erinevad ning seetõttu ka palju huvitavamad ning panid meid kõiki pingutama,» meenutab Sarapuu projekti algust.

Karjäärikeskus vajas palju külastajatele põnevaid ning mängulisi lahendusi, mis mõjuksid lahedalt. «Tänapäeval on ekraanid igal pool, aga kõik ei pea tingimata olema ekraaniga seotud. Asi peab olema mänguline, tähelepanu hoidev ja interaktiivne,» ütleb ta.

Kõigepealt algasid mitmed koosolekud ning mõtisklused, kus üheskoos pandi paika ideede raamistik ning potentsiaalsed eksponaadid. Saanud mõtted teostatavateks, asuti lahendusi füüsiliselt looma.

Motori meeskond koosneb disaineritest, inseneridest, sisearhitektidest ja eri tehnoloogiatele keskendunud spetsialistidest — erinevad kompetentsid saavad kokku ning nii sünnivadki parimad ideed.

Privaatsus ja turvalisus on tähtsad ka eksponaatide puhul

«Karjäärikeskuses on väga palju uuenduslikke asju, nagu näiteks intervjuuboks. Sinna tulevad inimesed, kes soovivad elus teha kannapöörde ning olla selleks paremini ette valmistatud,» räägib Sarapuu.

Ta jätkab, et Motori meeskonna ajurünnak, kuidas saaks tööintervjuuks harjutada ning karjäärispetsialistide töö lihtsustada, kulmineerus omamoodi simulatsiooniga, mis töötab väga efektiivselt.

«Kogu informatsioon saadetakse soovi korral pärast sulle e-mailile. Tasub aga silmas pidada, et Töötukassa ega Motor ei näe mitte ühegi kasutaja andmeid. Privaatsus ja turvalisus on meie prioriteedid, ühtegi jälge kasutajast maha ei jää,» selgitab Sarapuu.

Teise meeldejääva väljapanekuna toob Sarapuu välja AR-peegli, mille loomisel võeti šnitti virtuaallahendustest, mis lubavad proovida erinevaid keskkondi. «Lihtne see polnud, aga tänu keskkonda jälgivale sügavuskaamerale ning tarkvarale suudab eksponaat ekraanile kuvada külastajat erinevates ametites. Lihtne, aga tagasiside järgi on tegu väga populaarse asjaga,» naeratab ta.

Viimasena toob Sarapuu välja vahva täpsusmängu, kus tuleb silmusega mööda traadist rada liikuda. «Meie töös on väga palju detaile, mis peavad õigesti kõlama ja töötama. Kindlasti on ka oluline, et kõike saaks teha mitmes keeles. Meie eksponaadid on nii inglise kui ka vene keeles,» ütleb mees.

Masinad ja väljapanekud on sisuliselt hooldusvabad

Tehnoloogiliselt on kasutusse võetud kõik moodsad ja ägedad võimalused, alates VR-AR-lahendustest kuni Kinecti tehnoloogiani välja. «Loomeprotsessi jooksul panime kogu ekspositsiooni katsetuseks üles ning testgrupp tuli, proovis ning andis tagasisidet,» lisab ta.

Vägev tehnika on ehitatud kestma, et hooldusvajadus oleks võimalikult väike. «Rutiinset hooldust me masinatele peale puhastamise sisuliselt tegema ei pea, aga jälgime neid kogu aeg ja igakülgselt. Kui peaks mingi probleem ilmnema, siis lahendame selle alati kiiresti ära,» lõpetab Sarapuu.

Kas sul on olemas plaan B juhuks, kui peaksid oma töökohast ilma jääma?

Ükskõik, kui kindlalt sa end praegusel töökohal ka ei tunne, võib ootamatusi ikka ette tulla. Tänasel tööturul on edukad need, kel on sellisteks juhtudeks tagavaraplaan.

Küsisime inimestelt tänavalt, kui kindlalt nad end praegusel töökohal tunnevad, kas nad on mõelnud erialavahetusele ning kui kursis on nad sellega, kust vajadusel tööalast nõu küsida. Vastustest tuli välja, et praegusel töökohal tuntakse end küllaltki kindlalt ning erialavahetusele väga ei mõelda.

Töötukassa karjäärinõustaja Lemme-Getter Bogatkini sõnul tuntakse tihtipeale tähtajatu töölepinguga kindlustunnet, kuid tegelikult võib sellegi poolest ootamatusi ette tulla. Heaks näiteks on käesolev aasta ning koroona- ja majanduskriis, aga ka lihtsalt see, et tööandja hinnangul ei suuda enam töötaja kohaneda muutuva töökultuuri ja eesmärkidega. Et sellisteks hetkedeks valmis olla, on mõistlik mõelda ümberõppele.

Hea on alustada Töötukassa karjäärinõustamisest, kus saab spetsialisti abiga kiire ülevaate sellest, milles inimene tugev on, mis valdkonnad võiksid talle huvi pakkuda ning kas ta eelistaks midagi pigem enda kätega teha või tunneb ta end kodusemalt arvutiga töötades. Karjäärinõustamine võimaldab suhelda täiesti võõra inimesega, kel ei ole veel kujunenud nõustamisele tulnud inimesest oma arvamust. Eelnevat arvesse võttes ja teades täpselt, kui palju mõne eriala esindajaid hetkel Eestis on ja kui palju oleks neid juurde vaja, oskab nõustaja vastavalt inimese oskustele ning tööturu nõudlusele soovitusi anda.

Karjäärinõustamine on mõeldud absoluutselt igas vanuses ja ükskõik millise taustaga inimesele. Ka siis, kui oled keskkooli lõpetanud, tunned, et tead, mida teha tahad, aga ei oska kusagilt alustada. Samuti võib karjääripöördele mõelda siis, kui lapsed ja lapselapsedki juba olemas on, aga tahaks midagi uut proovida. Seega, karjäärinõustamisele on oodatud kõik!

Rohkem infot karjäärinõustamise kohta vaata videost.

Töötukassa karjäärikeskus asub Tallinnas, Tartu maantee 80

Loe lisa www.minukarjäär.ee