2020 purustas kuumima aasta rekordi nii Eestis kui maailmas
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
26. jaanuar 2021, 15:17
Eestis oli aasta 2020 kõige kõrgema keskmise temperatuuriga mõõtmisajaloos, NASA analüüsi kohaselt jagab see aastaga 2016 mõõtmisajaloo kõige kuumema aasta esikohta.
Vastavalt agentuuri teatele oli aasta keskmine globaalne temperatuur 1,02 kraadi kõrgem kui aastate 1951-1980 keskmine. Kuigi tulemuste järgi oli 2020 isegi 2016st mõnevõrra soojem, jäi see erinevus veapiiri sisse, ehk siis sisuliselt jagavad need kaks aastat kuumemate aastate esikohta.
«Viimased seitse aastat on olnud mõõtmisajaloo kõige kuumemad, mis ilmestab väga hästi praegust dramaatilist soojenemise trendi,» ütles NASA Goddardi kosmosekeskuse direktor Gavin Schmidt. «See, kas üks aasta teeb rekordi või ei, ei ole isegi nii oluline – tähtsad on pikaajalised trendid. Kui inimese mõju kliimale suureneb, võime me oodata ka edasisi rekordite murdmisi.»
Teise kliimanäitajaid jälgiva agentuuri NOAA tulemuste kohaselt jäi läinud aasta metoodiliste erinevuste tõttu 2016 järel teisele kohale. Kuigi erinevate ilmateenistuste andmetes on väikeseid erinevusi, langevad need üldpildis siiski kokku ja näitavad kliima märkimisväärset soojenemist.
Ka Eesti ilmateenistuse andmed meie 2020. aasta ilma kohta näitavad, et tegu oli Eesti kliimaajaloo kõige soojema aastaga: päikesepaistet oli normist enam, ühegi kuu keskmine temperatuur ei langenud alla nulli, sademeid aga enam-vähem normi jagu. Olenemata sellest, kas vaatlusread on enam kui sajandi või napilt poole sajandi pikkused, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat esinenud.
«Eelmine rekordiliselt soe aasta oli nii 2019 kui ka 2015. Arvestatuna 1961. aastast on kõige jahedam olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli 3,5 °C,» kirjutas Ilmateenistus.
Ilmateenistuse interaktiivse kokkuvõttega Eesti 2020. aasta ilmastikust saab tutvuda siin.