Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid rekordiliselt vähe
24. jaanuar 2012, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krediidiinfo poolt koostatud Eesti ettevõtete maksekäitumise 2011. aasta teise poole statistikast selgub, et kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv on kõigi aegade madalamal tasemel.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete arv moodustas aktiivsetest Eesti ettevõtetest vaid 12 protsenti (aasta tagasi oli vastav näitaja 24 protsenti). See on märk, et aeg on küps julgemaks krediidiga müümiseks.
Keskmisest mõnevõrra kõrgema krediidiriskiga sektoriteks jäid siiski majutus- ja toitlustussektor (25 protsenti) ning ehitussektor (16 protsenti). Samas on ka nendes sektorites riskantsus aastataguse seisuga võrreldes oluliselt vähenenud.
Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtte arv vähenes 19 protsenti, peatudes 3098 ettevõtte piiril. Maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv vähenes aastaga 15 protsenti, jäädes 5213 ettevõtteni.
Maksehäireregistri statistika andmetel on kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (53 733) maksehäirete summa 2011. aasta teisel poolel 58 miljonit eurot ning maksuvõlgade summa ligi 61 miljonit eurot. Mõlemad võlgade summad vähenesid aastataguse perioodiga võrreldes vastavalt 8 ja 13,4 protsenti.
Esmakordselt vähenes maksuvõlgadega ja maksehäiretega ettevõtete arv kõikides majandussektorites. Sama ei saa öelda võlgade summade kohta, mis eelmise perioodiga võrreldes neljas sektoris kasvasid.
Selline olukord viitab juba võlguolevate ettevõtete võlakoormuse suurenemisele. Toimub ettevõtete polariseerumine: tugevad saavad veelgi tugevamaks ja nõrgad jäävad veelgi nõrgemaks.
Maksehäirete summad suurenesid ehitus- (60 protsenti), hulgi- ja jaekaubandus (44) ning põllumajandussektoris (16).
Maksuvõlgade summad kasvasid ehitus- (16) ning haldus- ja abitegevuse sektoris (1). Suurim maksehäirete summade vähenemine toimus finants- ja kindlustustegevuses (-86 protsenti) ning majutus ja toitlustussektoris (-58).