Venemaa - keskkonnakaitse punane latern

Tuledes Kreml

FOTO: SCANPIX

Värske uuringu valguses, mis annab hinnangu 123 riigi arengule reostusega võitlemisel ja maavarade kasutamisel, on viimasel kohal Venemaa.

USA Yale’i ja Columbia ülikoolide uuring puudutab riikide keskkonnaalaseid edusamme aastail 2000-2010.

Punase laterna staatuse tagas Venemaale keskkonnakaitse ja rahvatervise «ränk allakäik». Yale’i professori Daniel C. Esty sõnutsi jääb mulje, et loodusvarade kasutamine toimub Venemaal aeg-ajalt «väljaspool seadusi» ning mõjub väga halvasti õhu ja vee kvaliteedile.

«Vene ühiskond kannatab heade valitsemistavade puudumise tõsiste tagajärgede käes,» ütles professor Esty. «Nii need asjad lähevad, kui on palju läbipaistmatust, majandussüsteem aga toimib ilma piiranguteta.»
Esikohale asetus uuringus Läti, järgnesid Aserbaidžaan, Rumeenia, Albaania ja Egiptus.

Uuringust nähtuvalt tõid Lätile esikoha ennekõike kivisöeelektrist loobumine ning metsade uuendamine.
Uuring teostati koostöös Maailma Majandusfoorumiga ning tuleb esitlemisele sel nädalal Davosis. Globaalsete liidrite hulgas tuntakse muret, et keskkonnaküsimused on vajumas tahaplaanile, kuna majandusprobleemid on niivõrd pakilised ja kalduvad haarama kogu tähelepanu.

Raporti teises kategoorias, mis annab pildi riikide looduskeskkonna hetkeolukorrast, paikneb esikohal Šveits, mis paistab silma õhusaaste kontrolli, bioloogilise mitmekesisuse ja levialade kaitse poolest.

Selles kategoorias oli Läti teisel kohal, järgnesid Norra, Luksemburg ja Costa Rica. Viis viimast on Lõuna-Aafrika, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan ja Iraak.
Nagu uuringust selgus, ei sõltu keskkonnastandardid vaid rahvatulust. «Hetkeseisu» kategoorias olid Hiina ja India vastavalt 116. ja 125. kohal – tükk maad tagapool Brasiiliast, mis platseerus 30. kohale.

«Keskkonnaalaste edusammude taga on paljuski poliitilised otsused ja valikud,» seisab raportis.

Uuringu autorid on väga mures täpsete ja võrreldavate andmete nappuse pärast mitmes tähtsas valdkonnas nagu jäätmehooldus, ringlussevõtt ja kokkupuude mürgiliste ainetega.

Marc Levy Columbia ülikoolist ütles: «Kuigi 1992. aasta Maa Tippkohtumisel üritati seada maailm keskkondliku jätkusuutlikuse kursile, on areng olnud pigem vastupidine – mitmes kriitilises valdkonnas valitseb stagnatsioon.»
«Sellest räägib kujukalt andmete nappus. Samas oleks arulage seada keskkond üha suurema surve alla, mida me isegi mõõta ei suuda,» ütles Levy.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles